
Kuigi pikk on tee, väsind meel
Siiski minema ma pean.
Varjud kasvavad, nad ellu ärkavad.
Kogu öö on meil veel ees,
Olen su kõrval, tunnen igat sinu sammu ma.
Nii lähedalt vaatad mind sa.
Sa vaata mind, ma olen sadam tormis.
Olen voog, mis sündis kandes sind.
Ja vaata mind valguses ja varjus.
Möödub kõik, kuid jätta saa sind.
Seisad muredes, teelahkmel eluteel,
ei suuda minna sa.
Olen su kõrval, tunnen igat sinu sammu ma.
Nii lähedalt vaatad mind sa.
Sa vaata mind, ma olen sadam tormis.
Olen voog, mis kannab randa sind
Ja vaata mind valguses ja varjus.
Möödub kõik, kuid ei jätta saa sind.
Ka sellel süngel ööl me koos ja ei jätta saa sind
Sa vaata mind, ma olen sadam tormis.
(Sadam tormis)
Olen voog, mis kannab randa sind.
Ja vaata mind valguses ja varjus.
(Ja varjus)
Möödub kõik ja ei jätta saa sind.
Armastan nii.