http://kitarr.astar.ee

Sõltub sinu iseloomust. Kui sa oled hingelt muusik ja pürgid vabatahtlikult paremuse poole, analüüsides erinevaid lugusid ja ahmides õpikuid, siis ei ole õpetajat vaja. Kui laiskus on sinu loomus, siis on vaja kedagi, kes sind erinevatest asjadest läbi veaks, kui sa üldse tahad kuskile jõuda.

Endale ei meeldi üldse igast muusikakoolid / kindlat kidraõpped .

Selline halb pinge tekib peale,
ise on ikka kõige parem, mängid kuidas tahad ja millal tahad

Thule wrote:Endale ei meeldi üldse igast muusikakoolid / kindlat kidraõpped .
Selline halb pinge tekib peale,
ise on ikka kõige parem, mängid kuidas tahad ja millal tahad

Paraku kui mängid juba 3-4 korralikus bändis siis jääb tahaplaanile see "millal tahad ja mida tahad" mängimine. Igasugused kohustused rammivad täiega õlga ja vahel tekib tunne, et sõdaks soojale maale. Aga rasked ajad vahelduvad headega ning seda magusam on pärast kuskil üks hea live teha ja pärast...

Kui palju on selliseid hetki, kus tahaks lemmik lugu kõrvaga maha võtma hakata, aga lihtsalt homseks peab olema mingi teine värk tehtud ja kui ära ei tee, siis ära tulegi. Karm, aga õiglane.

Marvin wrote:

Thule wrote:Endale ei meeldi üldse igast muusikakoolid / kindlat kidraõpped .
Selline halb pinge tekib peale,
ise on ikka kõige parem, mängid kuidas tahad ja millal tahad

Paraku kui mängid juba 3-4 korralikus bändis siis jääb tahaplaanile see "millal tahad ja mida tahad" mängimine. Igasugused kohustused rammivad täiega õlga ja vahel tekib tunne, et sõdaks soojale maale. Aga rasked ajad vahelduvad headega ning seda magusam on pärast kuskil üks hea live teha ja pärast...

Kui palju on selliseid hetki, kus tahaks lemmik lugu kõrvaga maha võtma hakata, aga lihtsalt homseks peab olema mingi teine värk tehtud ja kui ära ei tee, siis ära tulegi. Karm, aga õiglane.

mina küll soojale maale ei sõidaks, aga muidu nõustun küllaltki sinuga...raske on jah vahepääl leida seda hetke kus rahulikult hakata jupphaaval miskit arutama....õnneks on mul viimaselajal neid hetki rohkem olnud.......

Minul asi ei olegi nii väga hetke leidmises vaid lihtsalt selles, et tahad mängida seda, mis parasjagu inspiratsiooni annab ja huvi pakub aga pead mängima seda, mida keegi tahab.

Ma ütlen,et mõlemat tuleb ajada...

Mina alustasin näiteks ise õppimisega...sain pilli tunnetuse kätte,võtsin paar eratundi ja siis läksin muusikakooli.
Praegu käin muusikakoolis ja võtan netist tab´e ja võtan veel eratundegi kõrvalt...väga meelt mööda mulle.

Kui tõesti ei taha muusikakooli minna,siis tuleb leida vandid,kellel sulle midagi õpetada on.Minul on kontakte ja tegemist on küllalt.Ei jõua osasid läbigi käia.

viimasel ajal tunnen et areng pidama jäänud ja tahaks kuskil muusikakoolis käia / kellegi juhendusel õppida

aga suuremas grupis oleks esialgu mugavam...

renn wrote:Iseõppimine on kindlasti raskem, kui muusikakoolis käimine, sest siis pead ennast ise sundima rohkem, kuna pole õpetajat kes seda teeks ja arvatavasti iseõppimisel on progress ka aeglasem, kuna peab rohkem asju ise välja nuputama. Samas aga kui ise õpid, siis võid õppida just seda mida tahad ja nõnda nagu tahad ning kindlasti on pärast uhkem tunne, kui saad öelda, et oled kõik oskused omal käel omandanud. Muusikakoole on muidugi ka erinevaid, seega ei saa kindlalt öelda et kool on halvem või parem kui iseõppimine. Kõik oleneb sellest, milline on õpetaja. Kui õpetaja üritab õpilasele õpetada rohkem seda, mida õpilane tahab ja üritab leida iga õpilase jaoks kõige sobivama õpetusmeetodi, siis on kindlasti õpetaja käe all hea õppida. Kui aga on tegu sellise karmi õpetajaga, kes ütleb mis nurga all käsi peab kindlalt olema ja kuidas midagi täpselt teha tuleb ning ei lepi sellega kui õpilane midagi omamoodi tahab teha, siis see võib üldse pillimänguisu ära võtta.

Mina olen hetkel iseõppija ja plaanin selleks ka jääda, kuna nõnda on mugavam.

Aaga kidramäng on nii nauditav tegevus, et ennast sundima küll ei pea, isegi trenni saab mõnusaks teha, lood ise harjutused jne jne. aga kes olen mina et siin virtuoosidega kaasa rääkida :D

Üle 90% iseõppija.
Olen õppinud samuti klassikalist kitarri '86 aastal Katkov'i juures ja hiljem pool aastat Mait Martin'i juures kes soovitas mul minna õppima estraadi kuid kahjuks ei olnud mul tol ajal võimalus pealinna õppima minna . Peale seda oli minu õpetajaks oma kõrv ja mängisin kõike mida kuulsin. Alles aasta tagasi avastasin, et Nuno Bettencourt(üks lemmikutest) on soovitab samuti http://www.youtube.com/watch?v=gQAKzHKEzoc kuulmise järgi õppida.
Ma ei pidanud ennast kunagi sundima vastupidi ma nautisin kitarrimängu ja naudin seda siiani.

Kuid õppimisest on üksi vähe tuleb leida ka rakendus (bändi tegemine, live, lugude kirjutamine).

Kokkuvõtte arvan, et õpetaja oleks siiski soovituslik kes suunaks ja annaks nõu! siis omandad oskused tunduvalt kiiremini kui ise õppides. Omast kogemustest.

Kuigi suuresti harjutas Erki Nool üksi ja Kanter ka harjutab üksi, siis olid ja on neil treenerid, kes koostavad kavad ja plaanid, mida ja kuidas efektiivselt teha, et saavutad head tulemust. Isegi päeval, mil enesetunne on halb võtad ikka pilli kätte, sest plaan vajab täitmist ja eesmärk saavutamist.

Oln küll ja küll näinud neid isõppijaid. Eriti on neid vanemate inimeste seas ja kes pole rahvamuusikast kaugemale jõudnudki. Nooremad üritavad tuntud rockansamblite meloodiaid järgi mängida. Aga mis jääb vajaka on puhas tehniline mäng ja õigete võtetega. Kes on andekas ja ise palju ära õppinud, siis igaljuhul peab ta aegajalt ka profidelt eratunde võtma!

Njah sundimine on tiba imelik sõna siin. Kelle hinges ikka põleb see tuluke püsivalt ning pillimäng pole hetke huvi, sellel pole vaja küll ennast sundida, sest kirg ise tagab pideva huvi arenemise vastu . Igatahes minu kogemus asjast on see, et kui kirg on püsiv ning muusikakoolis käimine ei õnnestu või tundub liiga kammitsev, siis kindlasti tasuks mõned aastad proffidelt tunde võtta, nii mängutehnilises ja (vähemalt algse) muusikateooria mõttes. Antud lähenemisega on tagatud see, et saad õppida oma tempoga täpselt neid aspekte, mis sind huvitavad! Aga eks ajaloos ole ka mängijaid, kes on täiesti omal käel tehnilisele tipptasemele jõudnud - neid võib juba geeniusteks ehk pidada. Kui huvi on professionaalseks muusikuks saada, kes peamiselt või ainult mängib teiste loomingut täna siin koosseisus homme seal, siis tundub muusikakool küll õige lahendus. Samas kui tahad basic akorde õppida ja nendel põhinevaid lugusid aeg-ajalt mängida ning keerulisemad tehnikad ei huvita, siis võib vabalt ka ise asja kallal nokitseda. Youtubes sitta kanti algajatele mõeldud videosid.

oleneb väga palju õpetajast. Tänapäeva muusikakooli probleem on see, et nad ei liigu ajas edasi. Surutakse peale oma vanu õppimismeetodeid ja stiile. Tuleb leida õpetaja, kes ei karda uuendusi ja kuulab, mis sind ennast huvitab. Iseseisvalt on palju raskem õppida kui hea õpetaja käe all, lisateooria ei tule ka kunagi kahjuks.

jup, nii ta on mõned tüübid loevad terve tund ajalehte ja ütlevad, et võta 8.ndast taktist uuesti