http://kitarr.astar.ee

Valmis muusik ja loomisvõimeline võid sa ilma teooriata ka olla ning teooria teadmine ei tähenda, et sul piisavalt loomingulisust oleks lugude tegemiseks. Peamine mis määrab on siiski sinu enda võimed.

Pigem on see ka mingis mõttes kombineerimisvõime, et põksud mingites rütmides saateakorde jägnevustesse ja proovid omale sobilikku leida, millest pala aretada

See kitarriõpik võhikutele (Guitar for Dummies) autorid (tegelt ma ei tea, kas autorid on samad) on teinud ka sellise raamatu nagu Music Theory for Dummies. Leidsin selle raamatu ja vaatan kõigepealt selle läbi.

ise olen õppinud mingi 3 aastat õpetajaga, aga siis viskas üle, sest nad tglt ei õpeta midagi, lihtsalt mängime koos lugusi.. nad ei õpeta kuidagi improviseerima ja soolosi tegema..

ma olen 95% improviseerimisest ja lugude tegemisest ise õppinud...


nii et vb alguses aasta-paar õpetajaga, et basicu alla saada ning siis SELF MADE !

Kuid kas need vennad kes on õppinud nt nooremas eas klaverit ja hiljem tahavad kitarrile üle minna, siis kas nad saavad võtta need oskused ja teadmised mis nad klaveriga õppisid kanda üle kitarriga?

kaijo60 wrote:Kuid kas need vennad kes on õppinud nt nooremas eas klaverit ja hiljem tahavad kitarrile üle minna, siis kas nad saavad võtta need oskused ja teadmised mis nad klaveriga õppisid kanda üle kitarriga?

Teadmised paljuski, jah. Klaver on palju laiemate harmooniliste ja palju kitsamate meloodiliste võimalustega kui kitarr, mis avaldab ka mõju teooria tundmisele ning kuigi palju on sama, siis rõhuasetused on mõnes kohas veidi erinevad.

Minu õpilastega on pigem nii et keegi ei viici õppida impoviseerima ja muusikateooriat

teretere wrote:nad tglt ei õpeta midagi, lihtsalt mängime koos lugusi.. nad ei õpeta kuidagi improviseerima ja soolosi tegema..

palju oleneb ka õpetajast. minu õpetaja näiteks õpetab viimasel ajal umbes pool tunnist improviseerimist ja siis ülejäänud on lugude õppimine. no ja teooria ka.

Muusikakool ja niisama õpetaja on kaks erinevat asja.
Muusikakoolis sa kiirendad oma õpivõimekust mitmekordselt rääkimata muusikateooriast, mida sa omandad.
Muusikakool on igal juhul superior ja muusikalise kõrgharidusega inimesed on kõrgelt hinnatud ning neile on karjäär kindlustatud.

Buckethead wrote:neile on karjäär kindlustatud.

Kust küll taoline väärarusaam...

Muusikaline kõrgharidus ei ole mingi suvaline ma-ei-tea-mis. See on kõrgharidus, selliste inimeste kõrvakuulmine on juba muutunud absoluutseks kuulmiseks. Kui inimesel karjääri pole siis ta ei ole ise viitsinud. See on samamoodi kõrgharidus nagu juristi, põllunds, metsandus kõrgharidus.
Aa ja ma olen muide räigelt pilves ka praegu et kui keegi tahab kaske tõsta siis ütelge, ma ujun kohale ja tõstan.

Ära rohkem peale tõmba

Minul igatahes on hakanud areng pihta praktiliselt alles peale kitarritunnis käiku. Vabaõpe, küll... Kahju, et vanemad ei pannud mind õigel ajal, piisavalt noorena süvaõppesse.

Enne seda piirdus muusikaharidus vaid algkoolis muusikatundides õpituga, põhikoolis laulmisega, ning nüüd hiljuti ka muusikaajalooga.

Juhendajaga saab ikka palju otsesemalt oma küsimustele vastused ning abistavad vihjed.

Minu arvates on asi nii, et kes väga tahab, see saab hakkama ka omal käel õppides, ise andmeid sirvides ning uurides-puurides.

Aga mis värk, Bucket, kask?

Ma ei tea, mõnikord jah.

well, sellest impro mitte õpetamisest rääkides võin ma mainida et minul oli küll era õpetaja juures üpris suur rõhk sellel, võtsime tunnis läbi, minoor, masoor, pentantoonilisi skaalasid, caged süsteem, laadid jne. iseasi on see palju sa neist viitsid endal TÕSISELT selgeks teha. + veel kergete lickide õppimine ja backing trackile või saatekidrale impromine.

muidugi oli ka tavalisi asju nagu näiteks noodist mängimisi, a siis ma jätsin asja pigem kuulmise/ja nägemise järgi meelde ja nooti kasutasin lihtsalt umbmääraseks orientiirs et kus ma olen. kahju tegelt, a no, laiskus

lühidalt kõik sõltub ikka endast palju sa viitsid õppida. tund või kaks nädalas ei õpeta sulle mitte midagi. ise tuleb iga päev vaeva näha.