http://kitarr.astar.ee

Arutleme!

Sümbioos.

Täpselt...
Kuigi iseseisvalt on ka võimalik palju ära õppida, kui tahtmist ja viitsimist on.

musa koolis vist surutekse igat asja peale?
aga ise saad õppida seda mida tahad.
ja pole mingeid kindlaid aegu millal peab käima ;;)

Iseseisvalt on palju rohkem mulle meelejärgi.

Mõlemad on väga head, aga oluline on mis tüüpi musa kuulad ja missugune õps,

ise kuulal pop-rocki ja kõike sellist aga õps oli folk
Astrid Böning ja aasta ka Kristo Käo
nad õpetasid siis põhiduurid selgeks ja muud sellist aeglast ja rahulikku, ja nendel olid kõigil nailonkeeltega pillid, ise küll ossin peale 3 aastat metallkeeltega pilli ja sealt sai algus coveritele kaa kuna nailonitega ei kisu sinna väga
ja peale seda on tugev põhi all, duurid selged ja muidu asjad, heliredelid ja blues heliread jne, väga hea oli
aga peale seda kui ära tulin olen siis põhiliselt coveritega tegelend ja ka need aredavad, näpude liikumine, millele koolis eriti rõhku ei pandud, ja igavad lood olid seal
aga kui kitarri mängin ja mõtte lünks tuleb siis aegajalt ikka tinistan neid

arvan siis nii et õpetajaga on hea õppida mingi aasta või kaks... sest siis saad sa selle põhja alla...
edasi lähed ise ...
muusikakool, ise tead mis tulevikuplaanid on .. minu tulevikuplaanid jäävad muusikasse .. ma kavatsen muusikakooli lõpetada ja edasi pürgida muusika ülikooli poole
ise õpin kidra siis kristo käo juures ja ma arvan et tema õpetab piisavalt hästi ja mitte ainult mõttetuid laule nt. nickelback'i how you remind me .. ta ütles et ahh ma ei leidnud sellele korralikke tabse niikuinii .. jne .. momeelest on lahe seda laulu osata ... siis road trippinit pidime õppima ja californicationit RHCP'ilt ... selleks aastaks on see lõppenud ,.. arvan et selle ÕPPE aasta lõpuni õpin kidra veel.. siis enam ei õpi ka ...

Minu kokkuvõte: õpetajaga põhi alla, edasi ise oma vajaduste järgi

ma käisin 9 aastat muusikakoolis(tuuba erialal aga siiski) solfedžo muutus minu jaoks umbes 5.-6. klassist m6ttetuks. Midagi ei mäleta sellest. Kitarri õppisin 2 aastat. Sain mingid põhitõed, akordid, harjutusi enda arendamiseks. Marek Taltsil polnud näiteks mitte midagi tunnis death metali mängimise vastu Sain ise lugusid valida. Vahepeal jammisime niisama. Minu arust mingi 2-3 aastat võiks õpetaja käe all mängida, siis võib juba edasi ise arendada end,

Iseõppimine on kindlasti raskem, kui muusikakoolis käimine, sest siis pead ennast ise sundima rohkem, kuna pole õpetajat kes seda teeks ja arvatavasti iseõppimisel on progress ka aeglasem, kuna peab rohkem asju ise välja nuputama. Samas aga kui ise õpid, siis võid õppida just seda mida tahad ja nõnda nagu tahad ning kindlasti on pärast uhkem tunne, kui saad öelda, et oled kõik oskused omal käel omandanud. Muusikakoole on muidugi ka erinevaid, seega ei saa kindlalt öelda et kool on halvem või parem kui iseõppimine. Kõik oleneb sellest, milline on õpetaja. Kui õpetaja üritab õpilasele õpetada rohkem seda, mida õpilane tahab ja üritab leida iga õpilase jaoks kõige sobivama õpetusmeetodi, siis on kindlasti õpetaja käe all hea õppida. Kui aga on tegu sellise karmi õpetajaga, kes ütleb mis nurga all käsi peab kindlalt olema ja kuidas midagi täpselt teha tuleb ning ei lepi sellega kui õpilane midagi omamoodi tahab teha, siis see võib üldse pillimänguisu ära võtta.

Mina olen hetkel iseõppija ja plaanin selleks ka jääda, kuna nõnda on mugavam.

Apples vs. oranges..

Aga miks mitte leiutada jalgratast, kui vaba aega palju on.

P.S. Enamik koole mingil määral eeldab (ei pea silmas ainult muusikakoole), et õpilane tegeleb ka vabal ajal iseseisva juurdeõppimisega. Kool annab põhja, sina ise valid, kus suunas seda süvendada.

kaze lahe, tuuba.
ma õpin trompetit kolmandat aastat.
arvan ka nii et oleneb õpetajast sest minul on VÄGA hea õpetaja sattunud muusikakoolis ...

Ma ennast ei pidanud ei kuidagi sundima alguses, ma ei tea kust kohast see tahe tuli või nii aga ma mängisin alguses elektrikitarri ilma võimuta , õppisin esimesi riffe. Vahepeal mõtlesin ise ka, et huvitav kaua ma ilma võimuta mängin , aga mängisin.
Esimene võim oli ka selline mini kärakast , 5w vb , väga hullu heli tegi siis läks see nässu , ja päris pikalt ilma võimuta mängisin edasi. Kitarr oli ka selline , et soolosi ei saanud kahel alumisel keelel mängida 12. vahest, kuna üks krihv oli veidi lahti alt.

Ise olen mõelnud, et muusikakooli minna teooria pärast.

Minuga olid lood nii. Läksin muusikakooli kitarri õppima (see oli vist 2003. aasta külm sügis), kuid suvevaheajal juhtus õpetajal õnnetus ning kaotas 2 sõrmeotsa, mis õnneks õmmeldi tagasi. Et kitarri uuesti saaks õpetada, läks tal kuskil 1-1.5 aastat aega - senikaua õppisin ma klaverit Niiet kitarri sain ma õppida umbes 2 ja pool aastat, millest mulle piisas, lõpetasin algastme (4 klassi) Ma õppisin klassikalise kitarriga klassikalist muusikat, esimeseks õpitud looks oli mingisugune etüüd. Peagi hakkas see mind ära tüütama, kuna sisimas tahtsin ikkagi rokkida See pill on siiamaani alles, nüüd pole ka suurt vajadust enam müüa - lasen võib-olla mõnel kitarrimeistril vasakukäeliseks ehitada.

Mina arvan küll, et muusikakool annab päris palju. Õpetajad üldiselt ikkagi teavad, mida nad räägivad, oskavad väärtuslikke näpunäiteid anda. Mina igatahes muusikakoolis käimist ei kahetse, tihtipeale käin õpetajal külas juttu rääkimas

mõned inimesed suudavad kergejõustikus olla ka edukad end ise treenides, kui enamus omab siiski treenerit, miks on see nii?

ma olen mingi aasta aega ise õppinud. arendan siin iga oäev käte tehnikat, õpin laule kuulamise järgi mängima. ongi kõik vist. olen läbinud kitarrikool.eu, sealt sain päris hea vundamendi alla, siis võtsin läbi kitarriõpik võhikutele (va. jazz-i sektsioon). tean maj ja min skaalat. nüüd treeningi kõrva ja tehnikat.
näiteks rhcp kitarrist john frusciante õppis kitarri ise omas kodus 15h/päevas ja nii 5 aastat. päris nö. tugevaks sai kitarriga. steve vai õppis ka ju migni 18 tundi päevas mitu aastat kodus. tommy emmanuel on ennast ka nii treeninud. päris kuulsad nimed kõik. iga inimene suudaks nii teha, kui ta oskab iseennast aidata ja kui osatakse oma vigasid parandada, saab inimene ilusti hakkama. eks ole ju?