http://kitarr.astar.ee

Kirveraidur wrote:

k6ll wrote:Aga ütleme nii et kui sul näiteks kaks magistrit ja üks phD füüsikas hüperdimensioonidest ja igast muudest Star Treki teemadest, mängid kitra ning pole ära õppind nooti, siis on kyll tegemist laiskusega

Tohoh - mispärast? Et kui sul on kaks magistrit ja phD ja sa pole ikka veel ära õppinud autosõitu, siis on ka laiskus või?

Muusika on keel ja noodindus on üks selle keele kirjakeeltest - sellest, kas sa mingi keele kirjutamisviisi valdad, ei sõltu küll kuidagi selle keele enese valdamise headus.

Aamen, mees.

Põhimõtteliselt tundub mulle, et te enam ise ka ei saa aru, mille üle te vaidlete...

Tõmban siis otsad kokku:
Eesti keeles pole tõesti avaldatud korralike (süva)õpikuid kuigi palju (muusika alal siis).
Aga see kas (ja kui palju) noodikirja on vaja tunda, on iga inimese subjektiivne otsus -- ühele piisab alusharidusest, teisele ei piisa phD-stki.

Noodikirjast ei sõltu inimese pillimängu/laulmise jms oskus. Küll aga:
1. saab noodikirja abil teha ennast ka teistele arusaadavaks
2. kiirendab ja soodustab noodikiri muusikutevahelist koostööd
3. jäädvustada end ajalukku.

ville wrote:

EmM9 wrote:Miks ei kehti?! Kas nt see, et kitarrihäälestuses noodid kirjutatakse oktaav kõrgemale pole erireegel?

Ei ole jah, oh uudist küll.

Asjaolu, et see on elementaarne kõigile natukenegi teooriat nuusutanud kitarristile, ei tee kitarri jms noodipilti veel reeglipäraseks.
Kui muusikateoreetiliselt korrektne olla (ehk siis tähti närida ), allub noodikiri tempereeritusele (Bachi ajast). Seega iga nö registripilli
kujutamine noodikirjas on ebareeglipärane.
Kuna väga paljud (ütleks, et enamik) on aga just registripillid, on nendest ebareeglipärasustest moodustatud reeglipärased süsteemid.

Kas aga kellelgi selle teadmisest üleüldse mingisugustki kasu on -- I doubt..

Ei tea. Ma ütlen, et noodi tundmine on tegelt vajalik asi ja aitab paljugi kaasa, kuid ise ei jaga "muhvigi" sellest ja ei pea vajalikuks selle selgeks õppimist.
Ilma saab ka väga hästi hakkama.

saladuskatte võin öelda, et järgmise aasta alguses peaks üks korralik elektrikaõpik ilmuma, mis sisaldab ka noodikirja seletest ja selle kokkuviimist kitarrikaelaga

mida üldse tähenab noodist mängimine ntx.
paljud küsivad,et kas mängid noodist,v kas nooti tunned.
mai oska vastata,sest ma ei saa aru ,kuda see noodi tundmine välja näeb.




(A) ärge maha lööge.

kõige lihtsam on mängida noodile taktide peale kirjutatud saateakorde, üldiselt mõeldakse ikka neid noote, mis on kirja pandud noodijoonestikku. Noodikirja võimalusi on mitmeid, et kas on ainult ühehäälne meloodia pandud noodijoonstikku või pala saade või mõlemad koos

Niipalju kui ma olen näinud, ei ole mulle silma torganud ühtki head õpikut edasijõudnutele. See võib olla minu vähese otsimise küsimus, aga näiteks võtad mõne Ted Greene'i õpiku lahti ja voila, lihtne keel, head võrdlused-näited... Kutsub kohe lugema.

Ja nii ongi, emakeelseid muusikateoreetilisi termineid ma paraku väga ei tunnegi, sest minu arust on need kohati naljakad. Eesti keelses teoorias tundub palju nagu "lost in translation". See on esmapilgul vaadates, ma pole ka eesti keeles teooriat eriti õppinud.

k6ll wrote:

Kirveraidur wrote:

k6ll wrote:mängid kitra ning pole ära õppind nooti, siis on kyll tegemist laiskusega

Tohoh - mispärast? Et kui sul on kaks magistrit ja phD ja sa pole ikka veel ära õppinud autosõitu, siis on ka laiskus või?
Muusika on keel ja noodindus on üks selle keele kirjakeeltest - sellest, kas sa mingi keele kirjutamisviisi valdad, ei sõltu küll kuidagi selle keele enese valdamise headus.

et üldiselt ma tahtisin seda öelda , et kui su ajupotensiaal võimaldab seda teha, siis on asi ainult laiskuse taga

Ei ole laiskus ju. Milleks peaks raiskama omaloomingule pühenduv muusik väärtuslikku aega noodikirja õppimisele? Oma ajupotensiaali peedistamine noodikirjaga ja viitsimatus midagi ise välja mõelda on võib-olla tema jaoks laiskus??

Mitte, et ma ise noodikirjast midagi ei arvaks...

Noodi tundmise üks suur eelis on näiteks, kui soovid skaalasi õppida. Kui sa nooti ei jaga siis lähed neti ja õpid lihtsalt tuimalt mingi a-molli skaala pähe endale. Kui aga tunned nooti siis toimub õppimine pisut teisti. Ei pean ära õppima kindlalt skaalat vaid õpid ära, mis intervallidest koosnevad molli helistikud ja see on kerge. Peale selle õppimist ei valda sa ainult a-molli vms vaid kõiki minoorseid helistikke.

Noh kui sa mingit jazz värki tahad aretada, siis kõige paremad õpikud selle kohta on minu arust Jody Fisheril
4 osa, iga üks vastavalt tasemele:

Beginning Jazz Guitar
Intermediate Jazz Guitar
Mastering Chord Melody
Mastering Jazz Improvisation

selle beginning värgiga võiks vabalt iga üks hakkama saada ja sealt omale ka ideid omandada

Marvin wrote:Ei ole laiskus ju. Milleks peaks raiskama omaloomingule pühenduv muusik väärtuslikku aega noodikirja õppimisele?

Nojah, iseasi on see, kuidas austatud omaloomingule pühenduv muusik oma šedöövrid jäädvustab..

Ma lisaks veel k6lli nimistule ja minu eelmainitud Leavitti õpikule potentsiaalsetele jazzijüngritele must readi Mark Levine'i The Jazz Piano Book'i. Okei, nagu pealkirjast lugeda võib, siis asi on mõeldud klaverile, aga ka kitarri jaoks on väärt materjal. Ei ole mingit "jazzteooria üldiselt ütleb, et tehke nii" vaid "these guys did it like this"

Ja tegelikult, iga jazzartist peaks oskama minimaalsel tasemel klaveril orienteeruda, nii et ei tee paha selle õpikuga klaveril tööd teha

Silver wrote:Noodi tundmise üks suur eelis on näiteks, kui soovid skaalasi õppida. Kui sa nooti ei jaga siis lähed neti ja õpid lihtsalt tuimalt mingi a-molli skaala pähe endale. Kui aga tunned nooti siis toimub õppimine pisut teisti. Ei pean ära õppima kindlalt skaalat vaid õpid ära, mis intervallidest koosnevad molli helistikud ja see on kerge. Peale selle õppimist ei valda sa ainult a-molli vms vaid kõiki minoorseid helistikke.

Kitarril on see eelis, et helistiku muutmiseks on vaja ainult positsiooni muuta. Kui a-minoor on selge, on ka kõik teised minoorid selged, ei ole siin midagi vaja tuletada.

Jody Fisheri sarja raamatud head.
Kuid siin kitarrifoorumis soovitaks Mark Levine "Jazz Piano Book"i asemel "Jazz Theory Book"i.

Aga mis puutub muusikateooria õppimisse siis kindlasti, 100% õppige ära. IMHO peaks üks korralik muusik varastama ja krabama ilma süümepiinadeta koguaeg kokku asju mis töötavad, et neid ise ära kasutada. Selline nina püsti ajamine et "haha panen peast, mul pole aega, aga xxx mängis ilma muusikateooriat tundmata" on lihtsalt enda limiteerimine. Suht sama asja kohtab tihti ka muusikastiilide suhtes, et "ei kuulan ainult br00tal metalit, või kuulan ainult jazzi, folki, indiet balbalba jne.". Ja siis mandutakse.

Pikachu wrote:
Aga mis puutub muusikateooria õppimisse siis kindlasti, 100% õppige ära. IMHO peaks üks korralik muusik varastama ja krabama ilma süümepiinadeta koguaeg kokku asju mis töötavad, et neid ise ära kasutada. Selline nina püsti ajamine et "haha panen peast, mul pole aega, aga xxx mängis ilma muusikateooriat tundmata" on lihtsalt enda limiteerimine. Suht sama asja kohtab tihti ka muusikastiilide suhtes, et "ei kuulan ainult br00tal metalit, või kuulan ainult jazzi, folki, indiet balbalba jne.". Ja siis mandutakse.

M.O.T.T.
No seda ma just räägingi - jutt käib "muusikateooria omandamisest." Inimene võib oma suva järgi mängida (loe "osata") mistahes pilli, aga on väga kasulik teada teooriat, millele OMA ASI rajada ja millega edasi minna. Ja sina, baarmen, ära hakka siin mulle seletama mingist "rohujuure tasandist" - ma räägin ju hoopis vastupidisest asjast. Sa ikka loed ka, millest keegi siin kirjutab? Loomulikult on läbi ajaloo olnud geniaalseid interpreete-loojaid, kelle teadmised nö. klassikalisest muusikateooriast on täiesti olematud või väga puudulikud. Kuid ehk seetõttu ongi nad Suured, oma loominguga, olgu siis interpreedina või heliloojana.

Teema algataja mik: "Küsimus siis selline, et kas pilli mängimiseks peab kogu noodimajanduse ära õppima.Ma selles vallas veel võhik, võib-olla polegi see raske, aga tekkis mure, et äkki ilma polegi mõtet pilli osta.Et kas siis peab teadma, mis noot parasjagu kõlab, äkki piisab akordide tundmisest ja asukohast pillil ja noodi lugemisest. plaanis kitarr selgeks saada."

Osta pill ära, siis saad aru, kas SINA isiklikult pead oskama põhjalikult noodikirja või piisab sulle elementaarsest solfist. Või pole sulle kumbagi tarvis. Igatahes on vastavat meie omakeelset kirjandust (nii virtuaalset kui paberil) nii palju, et su pillimängu-õpingud jäävad selle läbitöötamisel kohe kindlasti katki, eriti juhul, kui sinu lektüüri lisanduvad baarmeni nn. "väga head" väljamaa materjalid. Ja muuhulgas võta arvesse, et autosõitu õpitakse keskeltläbi 1 kuu ja lükatakse inimene liikluspöörisesse. Pillimängu õpib tõeline muusik kogu elu. Edu sulle!

Noodi tundmine on tore asi. Mina olen mitmed omaloodud asjad ära unustanud, kuna pole neid kirja pandud, sest pole osanud . Seetõttu tegelen nüüd noodi õppimisega ja loodan, et jätkub püsivust asi endale selgeks teha. Muidugi võib nüüd tekkida diskussioon TAB vs noot, sest saab ju TAB'i ka kasutada ülesmärkimiseks. Mina leian, et noot on täiuslikum kirjapilt kui TAB ja seetõttu tahan seda selgeks saada (lisaks TAB'le). Muusikateooriast niipalju, et iga asja (erineva kõlaga akordide, heliredelite) ise avastamine ja nendest süsteemi loomine võtab ikka rohkem aega kui õppida juba kirjapandut.