http://kitarr.astar.ee

Baarmen wrote:

Ecko wrote:

Baarmen wrote:William Leavitt - A Modern Method for Guitar

Raamatust on 3 volüümi, mis on progresseeruva raskusastmega, ehk siis alusta esimesest.

Loomulikult inglise keelel pole viga midagi, kuid siiski oleks tore eesti keelsest õppida.. ;D

Kahjuks eesti keelt emakeelena kõnelevaid inimesi on ca. kolmveerand miljonit, 99,9% lugemist väärivaid teaduslikke allikaid, õpikuid ja tekste on võõrkeelsed. Seetõttu soovitan juba varakult harjuda ideega, et õppida tuleb võõrkeeles. Soovitatav ka seetõttu, et isegi kui emakeelne materjal on olemas, siis võõrkeelsed materjalid on reeglina paremad kui eestikeelsed.

Ei saa kuidagi nõus olla.
Küsimus oli - kas inimene peab "kogu noodimajanduse ära õppima?"
Jah, ei pea. Aga algteadmised peab kindlasti mingil hetkel selgeks saama. Kas need tulevad automaatselt, loomulikul teel või jõuab inimene sinnamaani, kust ilma teoreetiliste põhialuste teadmiseta enam edasi ei saa. Ja eestikeelset materjali, mis pole väljamaakeelsest kuidagi halvem, on ses osas küllaga. Pigem on see isegi kvaliteetsem & lihtsamini mõistetav. Ja kitarri kohta ei kehti muusikas mingid erireeglid.

http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%A4htnimetus

http://et.wikipedia.org/wiki/Helirida

http://et.wikipedia.org/wiki/Intervall_(muusika)

http://et.wikipedia.org/wiki/Helistik

http://et.wikipedia.org/wiki/Akord

http://et.wikipedia.org/wiki/Noodikiri

Miks ei kehti?! Kas nt see, et kitarrihäälestuses noodid kirjutatakse oktaav kõrgemale pole erireegel?

et see ongi see jalgratta teema ikka endiselt, et milleks seda 40 aastat leiutada, kui võid endale päevaga selgeks teha mis on jalgratta põhimõte, kuidas liigub ja töötab, millistest osadest koosneb, aga samas kui oled mingi 40 siis on ju ka vahest vaja sellist heureka momenti, et jess sain aru kuidas asjad käivad

ma peaks ka ikka vist noodikirja õppima hakkama. vahel on nõnda et kasvõi muusika õpikust tahaks midagi mängida aga näe ei oska . noodikiri on ikka tunduvalt parem kui tablatuur.
muide, kas Jaan Tätte mängib ka noodist. klassikalise pilliga on ta ja väga ilus muusika. ma olen vist üks vähestest kes kuulab peaaegu ükskõik mis muusikastiile.

Sorry, veidi teemast välja läks.

ville wrote:
Ei saa kuidagi nõus olla.
Küsimus oli - kas inimene peab "kogu noodimajanduse ära õppima?"
Jah, ei pea. Aga algteadmised peab kindlasti mingil hetkel selgeks saama. Kas need tulevad automaatselt, loomulikul teel või jõuab inimene sinnamaani, kust ilma teoreetiliste põhialuste teadmiseta enam edasi ei saa. Ja eestikeelset materjali, mis pole väljamaakeelsest kuidagi halvem, on ses osas küllaga. Pigem on see isegi kvaliteetsem & lihtsamini mõistetav. Ja kitarri kohta ei kehti muusikas mingid erireeglid.

http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%A4htnimetus

http://et.wikipedia.org/wiki/Helirida

http://et.wikipedia.org/wiki/Intervall_(muusika)

http://et.wikipedia.org/wiki/Helistik

http://et.wikipedia.org/wiki/Akord

http://et.wikipedia.org/wiki/Noodikiri

Jah, sul on võimalik eesti keeles õppida, et 2+2=4 või ehk isegi lugeda Fermat' esimese teoreemi tõestust eesti keeles, eestikeelsete seletustega tõestust stringiteooriale leida läheb tõenäoliselt juba natuke raskeks.

Eesti keel ei ole ülemaailmne teaduskeel ja enese eestikeelsete allikatega piiramine tähendab paratamatult maailma mastaabis väga madalale tasemele jäämist

(See puutub natuke rohkem teisi elualasid kui muusika, aga kehtib ka siinkohal)

suht 1 aasta olen mängind, natuke noote olen ka uurind, aga mingit kasu pole olnud nendest

karlapoiss wrote:suht 1 aasta olen mängind, natuke noote olen ka uurind, aga mingit kasu pole olnud nendest

neid peab oskama kasutada ka, see on nagu kõige tähtsam, et kui sa oled aasta aega toas talvesaabastega käind, siis pole see ikka sama mis õues matkates

EmM9 wrote:Miks ei kehti?! Kas nt see, et kitarrihäälestuses noodid kirjutatakse oktaav kõrgemale pole erireegel?

Ei ole jah, oh uudist küll.

oma keeles tunned asju instinktiivselt ja oma keel mõjub natuke teisiti ka su ajule, et vaata kui sa ütled oma venekeele õpetajale, kes on venelane (et mul on pohhui ma ei viici õppida), siis tema jaoks kõlab see nii - mul on mööda munni, ma ei viici õppida. ja siis ta kuuleb nagu oleks ikka midagi väga roppu kuulnud, aga sinu jaoks võib olla pohhui täiesti tavaline side sõna, mida enda teadmata kasutad. Ühesõnaga emakeel mõjub sinu jaoks teist moodi ja kindlasti mõistad asju ka kiiremini, väliskeeltes lugedes, sa kõige pealt tõlgid sõna oma emakeelde ja siis sünteesid selle tähenduse, kuigi võib see toimuda väga kiiresti, siis pole see ikkagi nii hea.see on nagu paneksid klassikalise kitarrile metallkeeled peale, aga sellegi poolest pole ta westerni kõlaga

k6ll wrote:et see ongi see jalgratta teema ikka endiselt, et milleks seda 40 aastat leiutada, kui võid endale päevaga selgeks teha mis on jalgratta põhimõte, kuidas liigub ja töötab, millistest osadest koosneb, aga samas kui oled mingi 40 siis on ju ka vahest vaja sellist heureka momenti, et jess sain aru kuidas asjad käivad

Jah, no ometi ka üks arukas kirjutis. Täpselt nii ongi - kui oled andekas ja saad laksust pihta, pole muresid. Kui hakkad meeletult punnitama, vastu tahtmist ehk isegi, aga noooh...et ikka vinge välja näha, siis tihtipeale keeratakse vint üle.
Käisin just poes, võtsin 2 Kapteni viina, no et jutt soravamalt jookseks. Lisaks on täiesti haige olek kah. Aga OK.
Asi on selles (no nagu kunagi kitarrifoorumisse panin), et ...
On olemas 2 asja - anne & töö.
Kui inimene on andekas, pole tal palju vaja täiuslikkuse saavutamisks. Pole vaja nooti tunda, et SUST KEEGI ARU SAAKS. Põhimõte on selles, et annet ei saa õppida, vaid ainult arendada. Sest - kui inimene on andekas, pole teda vaja õpetada...eriti.
Igaüks teab, et 2x2 on 4. See on kood. Selleks, et muusikas koodist aru saada, on vaja võtit. Ja see võti tuleb leida. Kas siis kukub see inimesele niisama pähe (kui niipalju on antud) või tuleb otsida seda,uurida.
Kogemustest võin öelda (olen 32 aastat suhteliselt hästi pilli, kitarri käsitlenud, nii et - tough guys - don`t dance!) - asi selles, et mulle näkku ei nikuta.
Kui juhtub nii, et inimene ei ole andekusega õnnistatud, on asi sitt. St. seda, et ta ei taha või ei oska EESTI KEELES õppida. Ja ei maksa ajada möga, et muusika põhialused on eesti keeles jamad & sitasti kättesaadavad. See krdi jutt ei vasta kohe kindlasti tõele ja niisuguse möla levitajad tuleb kindlasti lintshida. Period.

Ma mõtlesin pikalt, kas ma kirjutan siia.

k6ll:
Emakeel ei ole mingi müstiline olevus, mis de facto parem on. Küsi inimese käest, kellel räägitakse kodus kahes keeles ja kes igapäevaselt suhtleb kahes keeles, kummas keeles ta mõtleb. Tõenäoliselt saad vastuseks, et kuidas kunagi.

ville:
See on tore, et sa 32 aastat kitarri mänginud oled. Kahju, et sa sama ajaga ei ole õppinud ennast viisakalt ja korrektselt väljendama. Või siis loetust aru saama.

Ma kirjutasin oma teises kirjas, et põhialuseid ja definitsioone võid vabalt eesti keeles õppida ning seda suhteliselt suvalises aines. AGA:
Eesti keeles leiduv hariduslik materjal lõpeb magistritele kirjutatud õpikutega. Eesti keeles ei kirjutata ega avaldata massiliselt teadusartikleid või töid. Ei ole seda, kes kirjutaks, ega seda, kes loeks. Peale selle on nii mõnigi ülikooli tasemel õpik suhteliselt halvasti kirjutatud, sest lihtsalt ei ole inimesi, kes oma ala piisavalt hästi tunneks.

Kui sinu jaoks on piisav osata asju rohujuure tasandil ja see sulle meeldib, siis palun, keegi ei keela. See aga ei tähenda, et kõik peaksid samamoodi talitama.

Siin lõpeb minupoolne diskussioon, läheb läbuks kätte ära.

Aga ütleme nii et kui sul näiteks kaks magistrit ja üks phD füüsikas hüperdimensioonidest ja igast muudest Star Treki teemadest, mängid kitra ning pole ära õppind nooti, siis on kyll tegemist laiskusega

k6ll wrote:Aga ütleme nii et kui sul näiteks kaks magistrit ja üks phD füüsikas hüperdimensioonidest ja igast muudest Star Treki teemadest, mängid kitra ning pole ära õppind nooti, siis on kyll tegemist laiskusega

Tohoh - mispärast? Et kui sul on kaks magistrit ja phD ja sa pole ikka veel ära õppinud autosõitu, siis on ka laiskus või?

Muusika on keel ja noodindus on üks selle keele kirjakeeltest - sellest, kas sa mingi keele kirjutamisviisi valdad, ei sõltu küll kuidagi selle keele enese valdamise headus.

Kirveraidur wrote:

k6ll wrote:Aga ütleme nii et kui sul näiteks kaks magistrit ja üks phD füüsikas hüperdimensioonidest ja igast muudest Star Treki teemadest, mängid kitra ning pole ära õppind nooti, siis on kyll tegemist laiskusega

Tohoh - mispärast? Et kui sul on kaks magistrit ja phD ja sa pole ikka veel ära õppinud autosõitu, siis on ka laiskus või?

Muusika on keel ja noodindus on üks selle keele kirjakeeltest - sellest, kas sa mingi keele kirjutamisviisi valdad, ei sõltu küll kuidagi selle keele enese valdamise headus.

et üldiselt ma tahtisin seda öelda , et kui su ajupotensiaal võimaldab seda teha, siis on asi ainult laiskuse taga

k6ll wrote:et üldiselt ma tahtisin seda öelda , et kui su ajupotensiaal võimaldab seda teha, siis on asi ainult laiskuse taga

Või tahtmise ja vajalikkuse?