Skaalajura

[Sander.S]

ET siis äkki keegi oskab seletada mida siinyritatakse näidata.
Ja siis siuke kysimus on ka et misasjad need laadid veel on?

[Motu]

Hah Ise kah just vaatasin lähemalt neid laade (modes)

See on väga pikk jutt, vaata

http://www.ultimate-guitar.com/lessons/ ... _easy.html

http://www.ultimate-guitar.com/lessons/ ... onary.html

[k6ll]

pst võtad ühe helistiku näiteks C-duur seal on noodid C (1) D (2) E (3) F(4) G(5) A(6) B (7). see on siis see mazoorne skaala. Kui tahad C loomulikku minoorset siis pead selles mazooris madaldama teatud astmeid.
C (1) D (2) Eb (b3) F(4) G(5) Ab (b6) Bb (b7)

Mikimaa muusikateooria on natuke naljaks euroopa muusikateoorias on minoor ka ka täiesti iseseisev muusikaline üksus, mis lagab mazoori 6ndalt astmelt.

Laad on tugihelide ümber organiseerumud helide kogum. Laadi üksikuid helisid nim. astmeteks. Enamiku laadihelide baasiks on diatooniline helirida.
Laad võib olla:
a) vaba e. a tonaalne, kus on vaba intervallide järgnevus
b) modaalne, kus esineb teatud jagunemine tugi- ja kõrvalastmeteks, kuid puudub toonika (ntx keskaegne muusika)
c)tonaalne , milles ühte heli (toonikat) eriliselt rõhutatakse ja esile tõstetakse.

Tuntumaid laadid on pentatoonilised laadid (5 astmelised) ja heptatoonilised laadid )7 astmelised laadid)

Pentatoonikal põhine hiina, korea, šoti, tatari, mongooli jt rahvamuusika.
TÄnapäeva tüübid teavad rohkem seda kui skaalat mida kasutatakse bluesis

Mazoorne pentatoonika:
Võreldes loomuliku mažooriga puuduvad IV ja VII aste ehk siis C D E G A

Minoorne Pentatoonika:
Võrreldes loomulik minooriga puudub II ja VI aste ehk siis A C D E G

Heptatoonilsed laadid moodustuvad diatoonilse helire helidest, kusjuures igaüks seitsmest helist võib saada toonikaks.

Heptatoonilsed laadid on:
mažoorsed:
(PS! iseloomulik aste on võetud nii, et esmalt on ehitatud mazoor)
Joonia - CDEFGAB nagu loomulik mazoor
1 1 1/2 1 1 1 1/2
Lüüdia-FGABCDE iseloomul Kõrge IV aste
1 1 1 1/2 1 1 1/2
Miksolüüdia-GABCDEF iseloomulik madal 7 aste
1 1 1/2 1 1 1/2 1

Minoorsed laadid:
(PS! iseloomulik aste on võetud nii, et esmalt on ehitatud minoor)

Dooria-DEFGABC iseloomulik kõrge VI aste
1 1/2 1 1 1 1/2 1
Früügia-EFGABCD iseloomulik madal II aste
1/2 1 1 1 1/2 1 1
Eoolia- ABCDEFG nagu loomulik minoor
1 1/2 1 1 1/2 1 1
Lokria- BCDEFGA
1/2 1 1 1/2 1 1 1

Kuna lokria laadis tekib esimese ja viienda astme vahjel vähendatud kvint, mis muudab toonika kolmkõla mittekooskõlavaks, siis kasutatakse teda praktikas vähe.

Nende laadide tekkimisest on juba siin foorumist ka räägitud.
Joonia ja eoolia langevad oma struktuurilt kokku tänapäeva loomulik mazoori ja minooriga, mis hakkavad muusika valitsema alates 17. sajandist. Loomulik Mazoor ja minoor on tonnalsed laadid, milles rõhutatakse Esimest astet.

[k6ll]

Et kui keegi aru ei saanad siis võib seda värki minu juurde sügisest õppima tulla

[okou]

Kogu muusikateooria:

Code: Select all

MAJOR = 1 2 3 4 5 6 7 1 
ehk      w w h w w w h 
w = +2 fretti 
h = +1 fret 
Kõik ülejäänu on tuletatav MAJOR heliredelist