ok on skaalad.
lahe, umbes olen aru saanud mis need on.
aga kui ma tahan mingile loole peale mängida,siis millise skaala ma valin?
Skaalad improviseerimiseks
http://llaurits.wordpress.com
hufuufer ät gmail punkt com
hufuufer ät gmail punkt com
Põmst on nii et võta üks skaala ntx C duuri skaala tavaline mazoor ( c, d, e, f,g,a,b,).
ja siis võta endale Kaks duuri näiteks C ja G.
Pane Taust põksuma ntx kaks takti C duuri ja
kaks takti G duuri
1) tee kindlaks millistest nootidest need kaks duuri koosnevad ( C duur: c-e-g) ja (G duur: g-b-d)
2) Otsi skaalas need noodid ylesse. Katsu jämmida koos saatega, et kui oled C duuris siis mängid C duuri kolmkõla noote ja kui oled G duuris siis mängi ainult G duuri kolmkõla noote
PS! enamus kitarri Mazoorseid sõrmestusi on sellised, et saad mängida mõlemaid kolmkõlasid kahes erinevas oktavis
3) Nüüd hakka jämmima, Liigu skaalas edasi ja tagasi igat pidi, aga kui seisma jääd siis tohid peatuda ainult vastava duuri kolmkõla nootidel.
4) võta endal mõni teine Harmooniline järgnevus (duuris siis):
ntx C F G
C Am Dm G
C Em G
Am F C G
jne
tee kolm kõlad selgeks kus tohid peatuda ja saadki jämmida.
See järel või proovida laade ka aga siis tea et laadidede on sinu akordid ka teistsuguse ehitusega
ja siis võta endale Kaks duuri näiteks C ja G.
Pane Taust põksuma ntx kaks takti C duuri ja
kaks takti G duuri
1) tee kindlaks millistest nootidest need kaks duuri koosnevad ( C duur: c-e-g) ja (G duur: g-b-d)
2) Otsi skaalas need noodid ylesse. Katsu jämmida koos saatega, et kui oled C duuris siis mängid C duuri kolmkõla noote ja kui oled G duuris siis mängi ainult G duuri kolmkõla noote
PS! enamus kitarri Mazoorseid sõrmestusi on sellised, et saad mängida mõlemaid kolmkõlasid kahes erinevas oktavis
3) Nüüd hakka jämmima, Liigu skaalas edasi ja tagasi igat pidi, aga kui seisma jääd siis tohid peatuda ainult vastava duuri kolmkõla nootidel.
4) võta endal mõni teine Harmooniline järgnevus (duuris siis):
ntx C F G
C Am Dm G
C Em G
Am F C G
jne
tee kolm kõlad selgeks kus tohid peatuda ja saadki jämmida.
See järel või proovida laade ka aga siis tea et laadidede on sinu akordid ka teistsuguse ehitusega
Niisiis, minu arusaama järgi pole siit keegi väga tutvunud helistike, kõrgenduste (#) ja madaldustega (b) ning veel ka bekaari/bekarriga, mis siis ühe takti vältel teeb dieesi/bemolli kehtetuks, näiteks kui takti alguses on Eb noot, ja peale seda tuleb E noot mille ees on bekaar, siis tuleb seda mängida E-na, sest bekaar võtab ära Eb-lt bemolli, ehk jääb järele ainult E. Kes mu jutust aru ei saanud (võibolla kirjutasin ise sogaselt), ärge ajage ennast segadusse.
Muusikateoorias võiks alguses õppida ära asja, mida kutsutakse kvindiringiks.
Alustame C-duurist, mis on alguseks tervele kvindiringile. C-duuri noodid on:
C D E F G A B
1 2 3 4 5 6 7
Nagu nägite, siis kirjutasin alla ka numbrid. Need tähendavad, mis intervallid on nad parasjagu käesolevas duuris. Kuna C-duuri ESIMENE noot on C, on tema intervalliks number 1 ehk PRIIM.
Ja siis edasi tulevad:
(1 = priim)
2 = sekund
3 = terts
4 = kvart
5 = kvint
6 = sekst
7 = septim
8 = oktav (8 on täpselt sama, mis esimene, sest duur hakkab otsast peale peale 7. nooti)
Aga mis nüüd edasi saab?
Järgmine noot peale C-d on ju kahtlemata D. Aga D on juba helistik kahe dieesiga, mis tähendab, et me mitte ei mängi niimoodi:
D E F G A B C
vaid niimoodi:
D E F# G A B C#
Nagu näete on F-il ja C-l ees # ehk kõrgendus, see tähendab, et D-duuri mängides peate F-i ja C-i kõrgendama poole noodi võrra.
NB! D-duuris ei ole enam priimiks mitte C, vaid D! Ja siis järgmine noot, ehk sekund on E, terts on F# jne.
Aga kvindiring ise näeb välja selline:
Selle pildi järgi võite näha, et kõik algab ülevalt C-duurist. Vasakule poole tulevad madalduste (bemollidega) helistikud ja paremale poole dieesidega helistikud.
Selline järjekord on neil sellepärast, et C-duuril pole ühtegi kõrgendust/madaldust. G-duuril ja F-duuril on juba aga 1. Ning niimoodi siis edasi 2 3 4 5 jne:
C-duur 0#/b
G-duur 1# (F#)
F-duur 1b (Bb)
D-duur 2# (F#, C#)
Bb-duur 2b (Bb, Eb)
A-duur 3# (F#, C#, G#)
Eb-duur 3b (Bb, Eb, Ab)
E-duur 4# (F#, C#, G#, D#)
Ab-duur 4b (Bb, Eb, Ab, Db)
Edasi tulevad veel 5-7 dieesi ja bemolliga helistikud, aga neid ma ei viitsi seletama hakata. Ahjaa, küllap märkasite veel, et 2 bemolliga duur oli pildid B, aga mina kirjutasin Bb. Kuna siinne rahvas räägib "võõramaises" vormis:
C D E F G A B C
siis tegelikult on eesti versioonis niimoodi:
C D E F G A H C
Aga et mitte teid segadusse ajada, tegin ka võõramaises vormis. Et siis eesti keeles oleks B hoopis H, ja Bb hoopis B.
Ma ajasin nüüd väga sassis juttu kindlasti, kuid äkki kui mitu korda loete, saate pointile pihta. Et kombineerige oma loogika ja muusikateooria ning te peaksite aru saama.
-XtHz
spysander@hotmail.com
Muusikateoorias võiks alguses õppida ära asja, mida kutsutakse kvindiringiks.
Alustame C-duurist, mis on alguseks tervele kvindiringile. C-duuri noodid on:
C D E F G A B
1 2 3 4 5 6 7
Nagu nägite, siis kirjutasin alla ka numbrid. Need tähendavad, mis intervallid on nad parasjagu käesolevas duuris. Kuna C-duuri ESIMENE noot on C, on tema intervalliks number 1 ehk PRIIM.
Ja siis edasi tulevad:
(1 = priim)
2 = sekund
3 = terts
4 = kvart
5 = kvint
6 = sekst
7 = septim
8 = oktav (8 on täpselt sama, mis esimene, sest duur hakkab otsast peale peale 7. nooti)
Aga mis nüüd edasi saab?
Järgmine noot peale C-d on ju kahtlemata D. Aga D on juba helistik kahe dieesiga, mis tähendab, et me mitte ei mängi niimoodi:
D E F G A B C
vaid niimoodi:
D E F# G A B C#
Nagu näete on F-il ja C-l ees # ehk kõrgendus, see tähendab, et D-duuri mängides peate F-i ja C-i kõrgendama poole noodi võrra.
NB! D-duuris ei ole enam priimiks mitte C, vaid D! Ja siis järgmine noot, ehk sekund on E, terts on F# jne.
Aga kvindiring ise näeb välja selline:
Selle pildi järgi võite näha, et kõik algab ülevalt C-duurist. Vasakule poole tulevad madalduste (bemollidega) helistikud ja paremale poole dieesidega helistikud.
Selline järjekord on neil sellepärast, et C-duuril pole ühtegi kõrgendust/madaldust. G-duuril ja F-duuril on juba aga 1. Ning niimoodi siis edasi 2 3 4 5 jne:
C-duur 0#/b
G-duur 1# (F#)
F-duur 1b (Bb)
D-duur 2# (F#, C#)
Bb-duur 2b (Bb, Eb)
A-duur 3# (F#, C#, G#)
Eb-duur 3b (Bb, Eb, Ab)
E-duur 4# (F#, C#, G#, D#)
Ab-duur 4b (Bb, Eb, Ab, Db)
Edasi tulevad veel 5-7 dieesi ja bemolliga helistikud, aga neid ma ei viitsi seletama hakata. Ahjaa, küllap märkasite veel, et 2 bemolliga duur oli pildid B, aga mina kirjutasin Bb. Kuna siinne rahvas räägib "võõramaises" vormis:
C D E F G A B C
siis tegelikult on eesti versioonis niimoodi:
C D E F G A H C
Aga et mitte teid segadusse ajada, tegin ka võõramaises vormis. Et siis eesti keeles oleks B hoopis H, ja Bb hoopis B.
Ma ajasin nüüd väga sassis juttu kindlasti, kuid äkki kui mitu korda loete, saate pointile pihta. Et kombineerige oma loogika ja muusikateooria ning te peaksite aru saama.
-XtHz
spysander@hotmail.com
Yamaha PAC012 BL -> Line 6 Spider III 15 W
Nojah, võimalik, meil õpetati nii, et B on H.
Aga selle osa jätsin ka jah välja, et kui sa mängid C-duuri ja peatud 5. astme juures, mis on G, siis sealt algabki G-duur, ja muide, kõik uued dieesid on ka muide kvindid, nt. F# ja C# vahe on 5 nooti ehk kvint. C# ja G# vahe on 5 nooti ehk kvint jne.
Aga selle osa jätsin ka jah välja, et kui sa mängid C-duuri ja peatud 5. astme juures, mis on G, siis sealt algabki G-duur, ja muide, kõik uued dieesid on ka muide kvindid, nt. F# ja C# vahe on 5 nooti ehk kvint. C# ja G# vahe on 5 nooti ehk kvint jne.
Yamaha PAC012 BL -> Line 6 Spider III 15 W