Barreakordid erinevad tavalistest seepärast, et osad noodid on teised.
Näiteks, C-duur 1. positsioonist:
C: x32010 - x-C-E-G-C-E
ja barrega:
C: x35553 - x-C-G-C-E-G
Noodid on erinevad, seega ka kõla on mõnevõrra erinev.
Samuti keelt alla vajutades, ükskõik mitmedal krihvil, kõlab ta tuhmimalt, võrreldes lahtise keelega. See ilmselt tekitab ka mingi kõlalise erinevuse juurde.
Ise mängi nii, nagu sul mugavam on.
akordide erinevused
Kõik barrega võetavad akordid on ju tavaliste lihtakordide ( i positsioonis lahtiste keeltega) akordide võtmine teises positsioonis ja akordi nimi muutub näiteks kõikide E A G D C, duure pikendades barre abil saad teise nimega akordi.
C ;barre I astmel sama võte on C# või Db
e--0-------1---
b--1-------2---
g--0-------1--- jne
d--2-------3---
a--3-------4---
e--------------
E ;barrega I astmel sama võte on F
e--0-------1---
b--0-------1---
g--1-------2--- jne
d--2-------3---
a--2-------3---
e--0-------1---
A ;sama akord barre I astmel A#või Bb
e--0-------1---
b--2-------3---
g--2-------3--- jne
d--2-------3---
a--0-------1---
e--------------
G ;sama akord barre I astmel G#või Ab
e--3-------4---
b--0-------1---
g--0-------1--- jne
d--0-------1---
a--2-------3---
e--3-------4---
D ;sama akord barre I astmel D#või Eb
e--2-------3---
b--3-------4---
g--2-------3--- jne
d--0-------1---
a--------------
e--------------
1)Ühesõnaga C duuri võid võtta C duuri võttega esimesest positsioonis lahtiste keeltega
2) C duur E duuri võttega barre VIII astmel
3) C duur A duuri võttega barre III astmel
4) C duur G duuri võttega barre V astmel
5) C duur D duuri võttega barre X astmel
C ;barre I astmel sama võte on C# või Db
e--0-------1---
b--1-------2---
g--0-------1--- jne
d--2-------3---
a--3-------4---
e--------------
E ;barrega I astmel sama võte on F
e--0-------1---
b--0-------1---
g--1-------2--- jne
d--2-------3---
a--2-------3---
e--0-------1---
A ;sama akord barre I astmel A#või Bb
e--0-------1---
b--2-------3---
g--2-------3--- jne
d--2-------3---
a--0-------1---
e--------------
G ;sama akord barre I astmel G#või Ab
e--3-------4---
b--0-------1---
g--0-------1--- jne
d--0-------1---
a--2-------3---
e--3-------4---
D ;sama akord barre I astmel D#või Eb
e--2-------3---
b--3-------4---
g--2-------3--- jne
d--0-------1---
a--------------
e--------------
1)Ühesõnaga C duuri võid võtta C duuri võttega esimesest positsioonis lahtiste keeltega
2) C duur E duuri võttega barre VIII astmel
3) C duur A duuri võttega barre III astmel
4) C duur G duuri võttega barre V astmel
5) C duur D duuri võttega barre X astmel
Peaks juurde lisama ka seda, et kui võtad akordi barres, siis see on alati kõrgema tooniga, kui sama akordi lahtine versioon. Sellepärast kõlavad barre akordid teistmoodi.
Näiteks tuua A minoor akord. Lahtisel akordil on kõrgeim noot lahtine E keel, aga barree akordil on selleks kas E keele viies aste (5 poolnooti kõrgem) või E keele 12. aste ning siis on terve akord juba oktavi võrra kõrgemal.
Am:
e-0-5-12-
B-1-5-13-
G-2-5-14-
D-2-7-14-
A-0-7-12-
E-0-5-12-
Näiteks tuua A minoor akord. Lahtisel akordil on kõrgeim noot lahtine E keel, aga barree akordil on selleks kas E keele viies aste (5 poolnooti kõrgem) või E keele 12. aste ning siis on terve akord juba oktavi võrra kõrgemal.
Am:
e-0-5-12-
B-1-5-13-
G-2-5-14-
D-2-7-14-
A-0-7-12-
E-0-5-12-
progressiivne böö!