Igavlen hetkel ja loen foorumit. Igaks juhuks paar mõttetera juurde, küll juba vana teema.
Edasi arened ainult siis, k
ui on huvi-tahe ja eesmärk olemas õppimiseks mängimiseks. Vahet pole, kas käid õpetaja(te) juures, pusid ise või õpid intermeti vahendusel. Hästi saad mängima siis, kui on kuulmine ja loo tunnetamine, soovi korral oskad loole midagi juurde anda, mitte ei ürita ainult 1:1 alati kuivalt maha mängida. Kõik ei ole kõigile samas õpitav, oma osa on ka andel looduse poolt. Olen käinud kunagi 3-4 õpetaja juures, ca 1-2 tundi maks, mingis Kitarrikoolis olude sunnil( ostsin koolituse kunagi) ca 10 x. Õpetajad on head kitarristid olnud. Ja järeldus iga kord, et need tunnid ei andnud mulle midagi suurt juurde, mitte midagi, mida ma ise ei oskas vaadata ega õppida interneti vahendusel. Mängin ca 16 a juba, akusti põhiliselt, viimase 1,5a ka elektrilist, alustasin täitsa 0-st ja omale käel, õpiku(Mätliku õpik vist) ajendil. Ennem seda mängisin akordionit, isa õpetas, hoopis teine pill aga ei olnud "hingelähedane". Nooti ei tunne, teooriast ei tea midagi. 16 aastat mänginud aga mängimine e i ole vast õige sõna, ca igal kuul sa mõned korrad kitarr kätte võetud, mõnel kuul ei kordagi, aegalalt ka tihedamini, kui tuhin peal . Põhjus - ei olnud õiget motivaatorit, kellele mängida, milleks areneda? Mille nimelt tehnikat täiustada? Lõkke ääres sõpradele mängides on suht suva tehnikast ja sellest, kui perfektselt mängid. Keegi naguinii suurt aru ei saa mängid hästi või keskpäraselt.
Ca 1,5 a tagasi sai otsustatud töölt kolleegitega teha väike bänd. Ja siis tuli ka põhjus, miks õppida tõsisemalt edasi. Selle 1,5 jooksul olen rohkem arenenud, kui viimase 10 a jooksul, ca iga päev võtan kitarri kätte. Enamus õpitust pärineb muidugi youtube vahendusel saadust. Youtubes on
absoluutselt kõik sama asi saadval mis saad luust lihast õpetajate käest, õpi ainult keeled selgeks. Saad tunde võtta maailmatasemel nimedelt jne. Õpid millal ise tahad( minu jaoks suurim pluss), kui "õpetaja" ei meeldi, siis valid kohe järgmise. Lihtne! Ja lisaks ka tasuta. Mida rohkem sa mängid, seda kindlamalt ennast tunned, seda rohkem tuleb ideid kuidas lugu esitada, kuidas alustada lõpetada, midagi juurde panna omalt poolt jne. Seda huvitavam kõik sulle tundub. Ja kui on huvi, tahe siis ka õpid arened. Kindlasti leia omale mõjuv stimulaator miks ( edasi)õppida-areneda. Muidu niisama oma lõbuks ei viitsi keegi suurt areneda, sest õppimine on raske ja kui ei ole pointi milleks õppida, siis jääb kõik ripakile, ei jõua kuhugile suurt välja. Tihti alustad midagi aga ei lõpeta. Minu 5 senti on ka see, et 1:1 ilma midagi loole juurde andmata on mängia siiski kehvapoone kitarrimängija, lihtsalt "kopeerija", isegi siis kui suurepäraselt kopeerid. Õpi improviseerima ja katseta coverite puhul midagi sellest mis selles loos originaalis ei ole. Aitab loomingulisuse poolelt tublisti kaasa arengule.
Ok, ostsin ka Kõlametsa poolt koostatud õpiku ca pool aastat tagasi. Õpik tundus ahvatlev aga ei tea kas ja millal saan sellega tööd alustada, sest ei tunnes suurt puudust noodi mitte tundmisest. Õpik iseenesest on põhjalik ja vast eesti keeles ilmunutest üks täiuslikum. Kui kuulmine on siis saad ka kõrva järgi kõik mängitud. Pusid ( natukene)rohkem aga seda rohkem tulemusest rõõmu tunned.
Ja pika jutu iva on järgmine lause
Soovitan soojalt inglise keelt õppida ja youtube rohkem uurida
Väga asjalik koht ja palju materjali õppimiseks saadaval.
Edu!