Children of Bodom - Hate Crew Deathroll (2003)

Uued ja vanad plaadid, mis välja antud. Soovitan, ei soovita
User avatar
EvilKatarn
Posts: 523
Joined: 23 Jun 2008, 15:32
Location: Tallinn -> Nõmme

Children of Bodom - Hate Crew Deathroll (2003)

Postby EvilKatarn » 14 Oct 2010, 12:29

Image

Neljas album ja ühtlasi ka nende suur läbilöök USA turul. Klahvpillid löödi alla, kitarride toon lihviti fännide arust parimaks. Minu arust on siin tõsiselt puudu eelmiste albumite hing, aga see ei tähenda, et siin kickass albumiga tegu poleks. Tuntav on ikka Bodomi meloodiline stiil ja kuigi Laiho hääl on hakanud väsima on see siiski tuntavalt tema.

1. Needled 24/7
Jälle ülikiire albumi avaja. Ülihea kitarririff ja sama hea meeldejääv meloodia. Vahepealsed pausid, kus on vaid trummid, klahvid ja vokaalid on veidrad ja mitte eriti CoBile omased. Peale seda tulev refrään on aga väga hea näide sellest, mis siin albumis edasi tuleb.

2. - link viib muusikavideole
Mahlane ja ülihevi^2 kitarririff. "I refuse to be brought down by you!" on väga hästi iseloomustav lause sellele loole. Kui esimene kitarrisoolo tundub igav, siis teise näol on tegu kõige ilusamalt meloodilisema kitarrikepiga peale Kissing the Shadowsit. Kahju ainult, et viimasele ei lasta Wirmanil midagi vastata.

3. Chokehold
Plaaditäide. Kitarrid kõlavad siin hästi laialt ja suurelt, aga muud positiivset selle loo kohta lausuda pole.

4. Bodom Beach Terror
Tempokas rütm on haigelt kaasahaarav. Vokaalid on kergelt ebameeldivad. Refrääni soolo on kerge ja mõnus. Selliseid asju oleks võinud siin albumis kõvasti rohkem olla. Pärast kitarrisoolot saab lõpuks ka Wirman sõna ja ta ei lase kuulajal pettuda.

5. Angels Don't Kill
"American Psycho"-st võetud monoloog juhatab sisse selle albumi "aeglase ilusa loo." Wirman avab omapärase klahvimänguga ja peale seda tuleb üpris aeglane ja natuke avant-garde'ilik riff. Vokaalid on siin väga head ning pärast seda tuleb selle albumi ilusaim osa. Esimene soolo meenutab üpriski Everytime I Die oma ja on seega päris ilus tükk. Teine soolo on mõnusalt pikk ja koosneb kahest osast, ning sobib laulu perfektselt. Aga loo eklips pole mitte soolo, vaid see, mis kohe pärast seda tuleb. Uskumatult meloodiline ja atmosfääriline riff, mille ajal soovid südamest, et Laiho natuke kuss oleks ja laseks kogu seda ilu veel paremini kuulata.

6. Triple Corpse Hammerblow
Samuti väga hea lugu. Põhiriff on keeruline ja meloodiline. Vokaalid ainult komplementeerivad kogu värki. Enamikel on see lugu jäänud kahe silma vahele ja seega kindlasti soovitan üle tšekkida. Peale esimest soolot on väga mõnus pausike peale mida minnakse tagasi tempoka põhiteema juurde. Kindlasti üks hoogsamatest lugudest ja peale seda omalaadseima soologa.

7. You're Better Off Dead
Plaadi singli kohta liiga ekperimentaalne ja veider. Ei oskagi nagu kommenteerida.

8. Lil' Bloodred Riding Hood
Kõlab veidi igavalt, kuid kui 30 sekundit ära kannatada, siis jõuate väga heasse meloodilisse osasse. Soolo on väga lõbus ja positiivne, eriti kui Wirman klahvidega kaasa lööb.

9. Hate Crew Deathroll
Albumi nimilugu ja CoB fännidele loodud hümn. Klahvid ja siis hoogne kitarririff. Kõige kuradi vihasema kitarritooniga üldse. Refrääni taga on väga hea riff.


Kohustuslik kuulamine
-
-
Ibanez RGR321EX + EMG ALX w/ ABQ
Marshall MG10KK