Album on siis Iiri rokkbändi kaheteistkümnes stuudio album.
1. "No Line on the Horizon" 4:12
2. "Magnificent" 5:24
3. "Moment of Surrender" 7:24
4. "Unknown Caller" 6:03
5. "I’ll Go Crazy If I Don’t Go Crazy Tonight" 4:14
6. "Get on Your Boots" 3:25
7. "Stand Up Comedy" 3:50
8. "Fez – Being Born" 5:17
9. "White as Snow" 4:41
10. "Breathe" 5:00
11. "Cedars of Lebanon" 4:13
53:43
Kui album füüsilisel kujul meie müügilettidele jõuab siis kuulan ka ära. Praeguse singli kohta ütlen, et minu meelest hea, lihtne, kaasakiskuv lugu, pole küll minumeelest selline nagu "Vertigo" või "Elavation" aga paratamatult võrdlem ma kõike uut vanaga ja kui erineb, siis läheb aega enne kui mõistan produkti väärtust. Nähes uue singli videot telekast torkas mulle esimese asjana pähe, et see on täpselt Oasise uue albumi esimese singli ripoff : )
1.No Line On The Horizon- Algus on üksluine, läheb hiljem paremaks aga sõnad jäävad nõrgaks. Viis on liialt tantsuline, üksluine, ei ole kaasakiskuv. Ei meeldi, liialt selline tantsu lugu mille saatel klubis hea võnkuda, pole aga klubimuusika kuulaja.
2.Manificent - Algab hästi, järgnev kitarriosa on väga hea aga Bono poolt hüütav magnificent jääb nõrgaks. Esimene värss üpriski hea. Senimaani meeldib. Edge kitarrimäng on hea. Tugevam refrään oleks võinud olla.
3.Moment Of Surrender - Algus huvitav, rahulik.Hea lugu, rokkifännid jätab aga vist külmaks. Voodis pikutades raamatut lugedes võib küll kuulata, ja usun kui et raadiost kuuleks, siis kuulaks ka, aga ei ole kaasakiskuv.
4. Unknown caller - Algus lapselikult rõõmsameelne. Sõnade, lausete areng on huvitav, mõnus kaasa ümiseda. Lõpp vajus ära.
5. I'll go Grazy I I don't go Grazy Tonight - Algab hästi, kõlab klassikalise U2 loona. tunduvalt energilisem kõik eelmised lood.
6. Get on Your Boots - Senimaani mu lemmik. Mõnmed inimesed on jälle öelnud, et see on ainuke lugu mis neile ei meeldi. Mu meelest on see aga senimaani kuulatud lugudest ainuke energiline lugu, mida kuulates tahaks kitarri kätte võtta ja kaasa mängida.
7. Stand Up Comedy - Sellist lugu ei oodanud. See paneb küll jala tatsuma. Selle kitarri osa peaks küll selgeks õppima.
8.FEZ- Being Born - Okei, väga imelik algus, Sama arusaamatu kui loo nimi. Ei meeldi, tehno, popp lugu. Panen järgmise loo mängima.
9. White as Snow - näh.. sama rahuli ja voolav kui albumi esimene lugu.
10. Breathe - Meeldib. Siiski algusest lõpust nii ühte moodi ja ei jäänud meelde ühtegi vahelduvat kohta.
11. Cedars of Lebanon - Jällegi rahulik lugu, kust tuleb otsida roheb sisu, kui et edetabeli tipuks kõlbavat refrääni.
Repertuaaris pole küll selliseid lugusid mis jääks kohe esimese kuulamisega meelde. Aga kui oled mõnda bändi aastaid kuulanud siis kujuneb selline olukord nagu abielus; "heas ja halvas". Kuna olen ka nii noor, et pole olnud võimalust kõiki U2 albumeid algusest peale järjest ilmumise jooksul kuulata, siis olen ka varasemast loomingust teadlik nendest lugudest, mis on olnud edukamad ning ei oska viriseda vähem edukate lugude üle. Bänd on samas nii kaua tegutsenud, et kui võtta nüüd mõni varaseim lugu ja kõrvutada mõne uue albumi looga, siis muidugi võib tekkida küsimus, mis neil küll viga on, erinevad ju kui päev ja öö.
Minu maitse järgi jääb album nõrgaks. Eks ta ole nii, et kui on bändi varasemast repertuaarist kujunenud lemmikuteks kindlad lood ning uuel albumi on selle sarnaseid väga vähe, siis ei meeldi. Maha ei kanna ja kuulan ka kindlasti edasi.
ATYCLB on klassika. HTDAA on ka väga hea album. Uue albumiga on nad oma stiili veel rohkem muutnud ja rokist rohkesti kaugenenud. Enne seda albumit ilmunud "Window in the skies" on üks mu lemmikuid. "Greendays" oleks nad aga pidanud eemale hoidma.
PS: Albumi art on minu meelest jama. Eks saab näha milline ta füüsiliselt välja näeb.
