Tekkis mõte, et oleks väga tore, kui oleks kusagil selline teema, kus saaks kasutajad anda oma instrumendile hinnangu. Seejuures võimalikult ausa, mitte nii nagu kurikuulsas "harmooniakeskuses", kus keegi ei julge öelda, et kehva asja ostis.
Ehk siis väike spikker ka:
1. Mis pill, kust ja kuna ostetud. Mitut erinevat proovisid. Palju maksid.
2. Miks just selle ostsid. Parameetrid, mis seda teistest eristavad.
3. Millega oled rahul, millega mitte.
4. Kuidas kõlab. Millist muud kraami kasutad.
5. Üldine hinnang. Kas ja miks soovitad seda ka teistele.
Muidugi võib näidata üles ka loovust ning konstruktiivne kriitika on alati teretulnud.
Keegi modedest võiks selle teema ka kleepuvaks teha, leiaks vajadusel kergemini üles.
Kasutajate hinnangud erinevatele kitarridele
Kasutajate hinnangud erinevatele kitarridele
Pillikola:
Martin 000M Mahogany Auditorium
Johnson Mahogany resonaator
Squier/Fender MIJ Strat (endakeritud pead, õlitatud puit) - 2W 6AH6 vastastaktvõimendi - pedalboard erinevast kolist - Jensen 10"+12"
Martin 000M Mahogany Auditorium
Johnson Mahogany resonaator
Squier/Fender MIJ Strat (endakeritud pead, õlitatud puit) - 2W 6AH6 vastastaktvõimendi - pedalboard erinevast kolist - Jensen 10"+12"
1. ESP LTD m-50
2. Muusikust soovitati seda, olen ka ise kuulnud, et esp ltd pilllidel on väga hea hinna-kvalikteedi suhe
3. Olen üldiselt pilliga rahul, viga on see, et helipead vajuvad sisse aeg - ajalt
4. Kõlab hästi, muidu plikiks on digitech rp80
5. Hinnang on 10 skaalal 7, soovitan, selle raha eest annab ikka paremat otsida(metali jaoks).
2. Muusikust soovitati seda, olen ka ise kuulnud, et esp ltd pilllidel on väga hea hinna-kvalikteedi suhe
3. Olen üldiselt pilliga rahul, viga on see, et helipead vajuvad sisse aeg - ajalt
4. Kõlab hästi, muidu plikiks on digitech rp80
5. Hinnang on 10 skaalal 7, soovitan, selle raha eest annab ikka paremat otsida(metali jaoks).
Laney lc15 -> digitech rp80 -> ESP LTD m-50
Et teeks siis ise otsa lahti.
Esimene pill:
Squier Standard Stratocaster '03.
Ostetud Saviaugust umbes kahe ja poole aasta eest. Proovitud sai päris mitut, see oli ainus, mis tõeliselt meeldis ning millel polnud suuremat sorti vigu küljes. Maksis vist 3600,- kui õieti mäletan.
Lepast korpus, kolmest jupist koostatud. Originaalis värvilt sunburst. Vahtrast kael, kleebitud vahtrast sõrmlauaga. Valmistatud Hiinas.
Pill kestis rahuldavalt umbes aasta. Selle aja jooksul oli ta saanud ainult uued potekad, kuna vanad olid single coilidele liiga suure takistusega ning pill kõlas kuidagi kiledalt. Siis hakkasid krihvidele jäljed sisse kuluma, ning otsustasin viia pilli meistri juurde. See oli viga, pikemalt ei hakka kirjeldama, aga krihvilihv oli tehtud väga amatöörlikult ning lohakalt, uus luust sadul, mille tellisin, oli valmistatud ka suhteliselt kipakalt. Siis otsustasin, et ei kasuta enam elus ühegi kohaliku pillimeistri teenuseid, tööd, mida kannatab ise ära teha, teen ise, kui väga häda käes otsin mõne spetsialisti põhjapoolt.
Selle aja jooksul olen seda modinud omajagu. Polüuretaanlakk on eemaldatud, korpus sai õlikihi selga, roobipoolne helipea on asendunud ise kerituga, pill on varjestatud, pingutid on vahetunud Groverite vastu, nipet-näpet on veel, sellest ei hakka ka pikemalt rääkima. Hetkel ootab veel pisukest modimist, roopi läheks P90 ning kaela poole tele kaealapoolne pea. Plaan läbikulunud krihvide tõttu kasutada slaidipillina.
Soovitaksin soojalt algajale, kuna ei jää kvaliteedilt tõeasti väga palju Fenderi odavamatele pillidele alla, aga soovitan ikkagi proovida võimalikult paljusid erinevaid ning valida välja see, mis ikkagi kõige käe- ja kõrvapärasem on. Tähelepanu tuleks pöörata krihviotstele, need kipuvad välja kuivama, aga see pigem kõigi selle hinnaklassi pillide viga. Vahetamisele peaks kuuluma potekad ning kaelapealne sadul, mis on odavast plastikust. Pingutitel pole väga vigagi, kui keeled õieti peale panna.
Teine pill.
Martin 000M akust.
Ostetud eelmisel talvel. Hind oli ca. 13500,- täpset summat ei oska enam öelda. Tahtsin hankida korralikku väikese korpusega akusti ning see tundus olevat just pill, mida ma tahan ning kuidagi ka veel endale lubada suudan.
Tüüpiline 000 suuruses Martin, mitte midagi edevat ega üleliigset. Kuusest kõlalaud, mahagonvineerist küljed ning põhi. Kuigi reklaamis liimpuidust kael, on kael ühes tükis mahagon! Sõrmlaud ja roop Pauo Ferro, sadulad TUSQ. Kaasa tuli kohver.
Kätte saades sai kohe uued keeled ning juba esimesi akorde tõmmates tundsin, et see on pill, mida olen igatsenud. Sellise hästi puhta ja õhulise kõlaga, nagu ühte Martinit ma ette kujutanud olingi. Miinuseks on võibolla see, et kõvemini keeli lüües hakkab heli moonduma ning A keel kannab teistest pisut rohkem. Võibolla lihtsalt liitub mingi puidu resonants ning võimendab seda teistest enam.
Muud nagu kohe ei mõistagi rääkida. Senimaani avastan iga päev selle pilli juurest midagi uut ja huvitavat, kuigi tegu nagu kõige odavama "päris" Martiniga. Nüüd saan aru, mida "Handmade in the U.S.A." ikkagi tähendab. Jällegi soovitaks soojalt sellist pilli algajale, kes otsib oma esimest akusti. Hind võibolla küll valikut ei soosi - hetkel vist küsitakse juba umbes 16-17K kroone, aga see raha on seda väärt. Nagu inglased ütlevad: "Me ei ole nii rikkad, et osta odavaid asju".
Kolmas.
Strati ümberehitamise ajal tekkis tahtmine elektrikitarri jälle mängida. Kuna projekt kippus pikaks venima sai Pillipoest tellitud Squier Telecaster Custom II.
Hinnatud maailma 10. parima tele tüüpi seeriatoodangu pilli hulka. Kauripuust kere, ühes tükis vahtrast kael, pardal suhteliselt aktsepteeritava saundiga Duncan Designed P90-d.
Mulle sattus suhteliselt hea eksemplar jällegi. Ette oli teada, et vahetamisele kuulub kaelapealne sadul. Selle töö tegin ise ära, esimese korra kohta ei kukkunudki kõige hullemini välja. Sadulaviilide komplekt oli ainult suhteliselt kallis. Välja pidin vahetama ka väljundpesa kopsiku, kuna vana kukkus kogu aeg kerest välja,uus kinnitub kruvidega ning probleem lahenes.
Saundi poolest on tegu päris omapärase asjaga, nagu P90-le ikka kombeks. Kristallselgset cleanist kuni räpase moonutuseni. Vaja on ainult head lampvõimu. Eriti meeldisid pead slaidiga mängimiseks - sellist jõulist ja rämedat deltabluusi saundi oli neist lausa lust välja võluda.
Miinustest tooks välja pisut nigela laki (puidu toonivahed paistavad välja) ja sellesama kopsiku väljakukkumise, see aga on tegelikult kõigi telede probleem.
Esimene pill:
Squier Standard Stratocaster '03.
Ostetud Saviaugust umbes kahe ja poole aasta eest. Proovitud sai päris mitut, see oli ainus, mis tõeliselt meeldis ning millel polnud suuremat sorti vigu küljes. Maksis vist 3600,- kui õieti mäletan.
Lepast korpus, kolmest jupist koostatud. Originaalis värvilt sunburst. Vahtrast kael, kleebitud vahtrast sõrmlauaga. Valmistatud Hiinas.
Pill kestis rahuldavalt umbes aasta. Selle aja jooksul oli ta saanud ainult uued potekad, kuna vanad olid single coilidele liiga suure takistusega ning pill kõlas kuidagi kiledalt. Siis hakkasid krihvidele jäljed sisse kuluma, ning otsustasin viia pilli meistri juurde. See oli viga, pikemalt ei hakka kirjeldama, aga krihvilihv oli tehtud väga amatöörlikult ning lohakalt, uus luust sadul, mille tellisin, oli valmistatud ka suhteliselt kipakalt. Siis otsustasin, et ei kasuta enam elus ühegi kohaliku pillimeistri teenuseid, tööd, mida kannatab ise ära teha, teen ise, kui väga häda käes otsin mõne spetsialisti põhjapoolt.
Selle aja jooksul olen seda modinud omajagu. Polüuretaanlakk on eemaldatud, korpus sai õlikihi selga, roobipoolne helipea on asendunud ise kerituga, pill on varjestatud, pingutid on vahetunud Groverite vastu, nipet-näpet on veel, sellest ei hakka ka pikemalt rääkima. Hetkel ootab veel pisukest modimist, roopi läheks P90 ning kaela poole tele kaealapoolne pea. Plaan läbikulunud krihvide tõttu kasutada slaidipillina.
Soovitaksin soojalt algajale, kuna ei jää kvaliteedilt tõeasti väga palju Fenderi odavamatele pillidele alla, aga soovitan ikkagi proovida võimalikult paljusid erinevaid ning valida välja see, mis ikkagi kõige käe- ja kõrvapärasem on. Tähelepanu tuleks pöörata krihviotstele, need kipuvad välja kuivama, aga see pigem kõigi selle hinnaklassi pillide viga. Vahetamisele peaks kuuluma potekad ning kaelapealne sadul, mis on odavast plastikust. Pingutitel pole väga vigagi, kui keeled õieti peale panna.
Teine pill.
Martin 000M akust.
Ostetud eelmisel talvel. Hind oli ca. 13500,- täpset summat ei oska enam öelda. Tahtsin hankida korralikku väikese korpusega akusti ning see tundus olevat just pill, mida ma tahan ning kuidagi ka veel endale lubada suudan.
Tüüpiline 000 suuruses Martin, mitte midagi edevat ega üleliigset. Kuusest kõlalaud, mahagonvineerist küljed ning põhi. Kuigi reklaamis liimpuidust kael, on kael ühes tükis mahagon! Sõrmlaud ja roop Pauo Ferro, sadulad TUSQ. Kaasa tuli kohver.
Kätte saades sai kohe uued keeled ning juba esimesi akorde tõmmates tundsin, et see on pill, mida olen igatsenud. Sellise hästi puhta ja õhulise kõlaga, nagu ühte Martinit ma ette kujutanud olingi. Miinuseks on võibolla see, et kõvemini keeli lüües hakkab heli moonduma ning A keel kannab teistest pisut rohkem. Võibolla lihtsalt liitub mingi puidu resonants ning võimendab seda teistest enam.
Muud nagu kohe ei mõistagi rääkida. Senimaani avastan iga päev selle pilli juurest midagi uut ja huvitavat, kuigi tegu nagu kõige odavama "päris" Martiniga. Nüüd saan aru, mida "Handmade in the U.S.A." ikkagi tähendab. Jällegi soovitaks soojalt sellist pilli algajale, kes otsib oma esimest akusti. Hind võibolla küll valikut ei soosi - hetkel vist küsitakse juba umbes 16-17K kroone, aga see raha on seda väärt. Nagu inglased ütlevad: "Me ei ole nii rikkad, et osta odavaid asju".
Kolmas.
Strati ümberehitamise ajal tekkis tahtmine elektrikitarri jälle mängida. Kuna projekt kippus pikaks venima sai Pillipoest tellitud Squier Telecaster Custom II.
Hinnatud maailma 10. parima tele tüüpi seeriatoodangu pilli hulka. Kauripuust kere, ühes tükis vahtrast kael, pardal suhteliselt aktsepteeritava saundiga Duncan Designed P90-d.
Mulle sattus suhteliselt hea eksemplar jällegi. Ette oli teada, et vahetamisele kuulub kaelapealne sadul. Selle töö tegin ise ära, esimese korra kohta ei kukkunudki kõige hullemini välja. Sadulaviilide komplekt oli ainult suhteliselt kallis. Välja pidin vahetama ka väljundpesa kopsiku, kuna vana kukkus kogu aeg kerest välja,uus kinnitub kruvidega ning probleem lahenes.
Saundi poolest on tegu päris omapärase asjaga, nagu P90-le ikka kombeks. Kristallselgset cleanist kuni räpase moonutuseni. Vaja on ainult head lampvõimu. Eriti meeldisid pead slaidiga mängimiseks - sellist jõulist ja rämedat deltabluusi saundi oli neist lausa lust välja võluda.
Miinustest tooks välja pisut nigela laki (puidu toonivahed paistavad välja) ja sellesama kopsiku väljakukkumise, see aga on tegelikult kõigi telede probleem.
Pillikola:
Martin 000M Mahogany Auditorium
Johnson Mahogany resonaator
Squier/Fender MIJ Strat (endakeritud pead, õlitatud puit) - 2W 6AH6 vastastaktvõimendi - pedalboard erinevast kolist - Jensen 10"+12"
Martin 000M Mahogany Auditorium
Johnson Mahogany resonaator
Squier/Fender MIJ Strat (endakeritud pead, õlitatud puit) - 2W 6AH6 vastastaktvõimendi - pedalboard erinevast kolist - Jensen 10"+12"
Tegelikult kogu selle foorumi mõte oli see, et kasutajad saaks siin oma pillidele hinnanguid anda. Sestap ongi siin selline hulk teemasid, kus pealkirjaks mõne tootja nimi. Praktikas asi päris nii siiski ei toimi, ja rohkem tehakse siin teemasid selleks, et küsida soovitusi, millist pilli osta.
It's a well-known fact that 100% of people who sell their Telecasters, die.
Pilliks on Garrison AG-300. Ostetud sai see Tartust Muusikariistadest Rüütli tänavalt. Maksumus oli 4600+kott ehk kokku tuli ümmargune summa 5000.- Enne seda proovisin kõikides Tartu pillipoodides kitarre hinnaskaalas 3000-5000.
Otsin oma pilli sellepärast, et proovitud pillidest meeldis mulle selle kõla kõige rohkem. Mõnusalt tummine ja jõuline, ning puhas.
Rahul olen peaaegu kõigega. Ainus asi mis häiris oli ühe nõela väga vastik välja kangutamine oma pesast kui keelte vahetuseks läks.
Nagu enne ütlesin, siis kõlab väga hästi. Õpetajal on Simon & Patrick Luthieri kitarr, mis on minu omast ikka korralikult klass kõrgem kuid ometigi suudab minu oma peaaegu õpetaja kitarrile järgi jõuda. Keeltest kasutan seal peal d'Addario EJ15 Phoshor Bronze Extra Lighte. Hea sõrmitseda ning mõnusa kõlaga keeled.
Üldine hinnang väga hea. Garrisoni pille tasub ka teistele soovitada kindla peale. Julgeksin nimetada Garrisone hinnaskaalas kuni 5000-5500 krooni kindlasti proovimist ja ostmist väärt olevateks pillideks.
Paar linki ka:
http://www.garrisonguitars.com/agseries.asp?r=ag300 <-- Tootja koduleht
http://flake.pri.ee/Mia.JPG <-- Minu pill
Otsin oma pilli sellepärast, et proovitud pillidest meeldis mulle selle kõla kõige rohkem. Mõnusalt tummine ja jõuline, ning puhas.
Rahul olen peaaegu kõigega. Ainus asi mis häiris oli ühe nõela väga vastik välja kangutamine oma pesast kui keelte vahetuseks läks.
Nagu enne ütlesin, siis kõlab väga hästi. Õpetajal on Simon & Patrick Luthieri kitarr, mis on minu omast ikka korralikult klass kõrgem kuid ometigi suudab minu oma peaaegu õpetaja kitarrile järgi jõuda. Keeltest kasutan seal peal d'Addario EJ15 Phoshor Bronze Extra Lighte. Hea sõrmitseda ning mõnusa kõlaga keeled.
Üldine hinnang väga hea. Garrisoni pille tasub ka teistele soovitada kindla peale. Julgeksin nimetada Garrisone hinnaskaalas kuni 5000-5500 krooni kindlasti proovimist ja ostmist väärt olevateks pillideks.
Paar linki ka:
http://www.garrisonguitars.com/agseries.asp?r=ag300 <-- Tootja koduleht
http://flake.pri.ee/Mia.JPG <-- Minu pill
Nii, vahepeal jälle väikesed muudatused kolas. Tele läinud, Strat praegu normaalse pillina arsenalis ning uus akustiline kitarr sünnipäevakingiks juurde hangitud.
Pillist siis - Pilliks on Johnsoni Mahogany Triolian resonaatorkitarr. Mudel oli JW-995, kuigi kõikjal peale Thomanni müüakse seda JR-550 nime all. Tehtud Hiina Rahvavabariigis, valmistamise aeg teadmata, seerianumbri jaoks on küll koht olemas, kuid number on puudu.
Esmamulje - makstud 4000 krooni eest on pilli küll. Hinna-kvaliteedi suhe on tunduvalt parem, kui IS Musicus müüdud Vintage Triconel, mis tuleb muuseas samast tehasest. Proovisin Vintaget ning nentisin fakti, et pill oleks väärt umbes poolt oma hinnast ning sedagi siis, kui kohver selle raha eest kaasa tuleks.
Nüüd pillist - kohati paistab viimistluse puhul hind välja (F aukude servad on karvased ning pisut lohakalt värvitud, kaelapealne sadul on pisut nihkes paigaldatud ning üsna suurte viilijälgedega, Biscuit on lohakalt tehtud jne), aga samas lakk on tunduvalt viisakam, kui teistel sama hinnaklassi pillidel ning palistus on praktiliselt perfektne, mida eriti nii odavate pillide puhul ei kohta. Originaalkeeltega ei kõlanud eriti hästi, panin peale John Pearse'i spetsiaalselt Open-G häälestuse jaoks mõeldud 16-59 seti. Enne võtsin pilli korra lahti ning pidin ära kraapima usinalt liimiga ümber käinud hiinlaste poolt membraani serva alla jäetud kaks suurt liimilärakat. Membraan ise on suhteliselt korralik, kuigi tootjat pealt ei suuda välja lugeda, väidab Johnson ise, et tegu on Continentaliga. Hiinlased olid selle servi pisut mõlkinud, nii, et pikemas perspektiivis oleks võib-olla kasulik ka membraan välja vahetada, aga jällegi, vaadates pilli hinda...
Pingutid on enam-vähem, vajasid määrimist, aga toimivad. Vahetan ilmselt ära kaelapealse sadula, kuna see ei kannata eriti kriitikat ning on odavast ja pehmest plastikust, samas reso puhul sõltub saund ikkagi rohkem resonaatorist, kui pillist.
Saund on klassika, eriti hea on messingist slaidiga mängida, saab praktiliselt hetkega sellise mõnusa delta-bluusi fiilingu. Klaas annab rohkem teravust, mis mulle aga eriti ei meeldi. Kõige meeldivam oli ise veetoru otsast lõigatud vasest slaidi kõla, aga too on suht õhukese seinaga ning liiga vähe massiivne.
Kokkuvõtteks võiks äelda, et selle raha eest on enda hobiks bluusi mängimiseks pilli enam kui küll. Soovitan juurde hankida kohvri, mis tõstab hinda veel umbes tuhande võrra, aga on seda väärt.
Pillist siis - Pilliks on Johnsoni Mahogany Triolian resonaatorkitarr. Mudel oli JW-995, kuigi kõikjal peale Thomanni müüakse seda JR-550 nime all. Tehtud Hiina Rahvavabariigis, valmistamise aeg teadmata, seerianumbri jaoks on küll koht olemas, kuid number on puudu.
Esmamulje - makstud 4000 krooni eest on pilli küll. Hinna-kvaliteedi suhe on tunduvalt parem, kui IS Musicus müüdud Vintage Triconel, mis tuleb muuseas samast tehasest. Proovisin Vintaget ning nentisin fakti, et pill oleks väärt umbes poolt oma hinnast ning sedagi siis, kui kohver selle raha eest kaasa tuleks.
Nüüd pillist - kohati paistab viimistluse puhul hind välja (F aukude servad on karvased ning pisut lohakalt värvitud, kaelapealne sadul on pisut nihkes paigaldatud ning üsna suurte viilijälgedega, Biscuit on lohakalt tehtud jne), aga samas lakk on tunduvalt viisakam, kui teistel sama hinnaklassi pillidel ning palistus on praktiliselt perfektne, mida eriti nii odavate pillide puhul ei kohta. Originaalkeeltega ei kõlanud eriti hästi, panin peale John Pearse'i spetsiaalselt Open-G häälestuse jaoks mõeldud 16-59 seti. Enne võtsin pilli korra lahti ning pidin ära kraapima usinalt liimiga ümber käinud hiinlaste poolt membraani serva alla jäetud kaks suurt liimilärakat. Membraan ise on suhteliselt korralik, kuigi tootjat pealt ei suuda välja lugeda, väidab Johnson ise, et tegu on Continentaliga. Hiinlased olid selle servi pisut mõlkinud, nii, et pikemas perspektiivis oleks võib-olla kasulik ka membraan välja vahetada, aga jällegi, vaadates pilli hinda...
Pingutid on enam-vähem, vajasid määrimist, aga toimivad. Vahetan ilmselt ära kaelapealse sadula, kuna see ei kannata eriti kriitikat ning on odavast ja pehmest plastikust, samas reso puhul sõltub saund ikkagi rohkem resonaatorist, kui pillist.
Saund on klassika, eriti hea on messingist slaidiga mängida, saab praktiliselt hetkega sellise mõnusa delta-bluusi fiilingu. Klaas annab rohkem teravust, mis mulle aga eriti ei meeldi. Kõige meeldivam oli ise veetoru otsast lõigatud vasest slaidi kõla, aga too on suht õhukese seinaga ning liiga vähe massiivne.
Kokkuvõtteks võiks äelda, et selle raha eest on enda hobiks bluusi mängimiseks pilli enam kui küll. Soovitan juurde hankida kohvri, mis tõstab hinda veel umbes tuhande võrra, aga on seda väärt.
Last edited by rnx on 11 Mar 2007, 15:56, edited 1 time in total.
Pillikola:
Martin 000M Mahogany Auditorium
Johnson Mahogany resonaator
Squier/Fender MIJ Strat (endakeritud pead, õlitatud puit) - 2W 6AH6 vastastaktvõimendi - pedalboard erinevast kolist - Jensen 10"+12"
Martin 000M Mahogany Auditorium
Johnson Mahogany resonaator
Squier/Fender MIJ Strat (endakeritud pead, õlitatud puit) - 2W 6AH6 vastastaktvõimendi - pedalboard erinevast kolist - Jensen 10"+12"
ESP LTD M-50
Indonesia
Bolt-on, XJ krihvid, mingi suvaline-tavaline tremolo, mingid suvalised ESP odavad helipead. Eks süsteemi infot leiab otsija.
Sai see kunagi nagu kodanik ülevalpoolgi PVX-ist müüa soovil soetatud. Umbes nii, et jalutasin poodi sisse ja otsustasin äkki, et hakkan pilli mängima. Raha sain müües maha erinevat tehnikat. Pill on vägev, mis sa odavalt asjalt ikka tahad. Mulle meeldis matt pind kohutavalt - ei paistnud eriti välja sõrmejäljed jms. Aga praegu vaatan pilli küll veidi teise näoga - headstock-i must värv ei lähe kohe mitte. LTD logo võiks ka midagi korralikumat olla kui suitsetaja-hamba-kollase varjuga hõbehall pusserdatud lörakas.
Pilliga jään ma rahule. Puit on suht pehme (vähe tihe). Potensiomeetid LTD-del on nagu nad on. Mul kulusid poted ja helipeade lüliti läbi ligi kolmveerand aastaga. Helipeadel on tõesti sündroom sisse vajuda, seda ma seletama ei hakkaks. Toonist ei arva ma praegu enam midagi - minu jaoks liiga ere, ülemise kesksageduse osakaal liiga suur.
Oleneb kes ja mida temaga mängima hakkab. Aga noh, pill on väärt ostu ja mina jäin temaga rahule. Kvaliteedi:Hinna suhe võib lugeda ühest veidi üles. minu punktid 7.5/10
ESP LTD MH-1000 Deluxe
Korea
Neck-thru, EMG-81[B] EMG-85 [N], 24 XJ krihvi, Earvana kompenseeritud kaelapealne sadul, Tonepros fikseeriud kerepoolne sadul, keeled läbi kere, Sperzeli lukustuvad tuunerid...
Seda pilli sai näpitud ka PVX-is, aga näpiutud eksemplar oli SD passiivhelipeadega versioon. Sattusin mängitavusest vaimustusse (kuna minu esimene kitarr oli juba suht väikese kaela ristlõike raadiusega, on mul nt traditsioonilise stratocasteriga üsna veider mängida, olen neid liialt vähe näppind ka). Igatahes on pill väga unelm. Hinnasilt aga ajas mu kurvaks. Aga sai natuke raha kõrvale panna ja läksin Augusti lõpus PVX-i ostuplaaniga. Et aga SD-ga pill oli jehat teinud, pidin tellima. Läks ikka kõva kuu-poolteist kui lõpuks helistati, et pill on kohal. Sain teada, et tegu on hoopis EMG-dega. Algul ehmusin jube ära, sest käivad jutud EMG-de kohta. Enne proovima minekut öeldi, et pillil on näpujäljed, sest nad ise olid seda juba proovinud ja kiitsid. Olgu, lahe on et keegi ikka pidi näpud vahele surama. Aga ma ikka proovisin tükk aega seda pilli, enne kui plaanisin raha letti laduda. Aga leidsin lõpuks, et EMG-d on väga OK. Küllaltki universaalsed, veidi eredat tooni saab alati vähemaks keerata, nagu volüümigi. Kui ostmiseks läks, tekkis üllatus, et minu punnis rahakotst jäi raha veel ülegi. Sain osta igasugu tavikuid, mida vaja läheb. Hind tuli siis vaid 15K, Thommannis maksab 999 euri nii et ma olin väga häppi.
Kodus aga ehmusin esmalt, et need EMG-d ikka kohe taha ühendades mulle harjutud heli ei tee. Aga noh, läks mööda mitu aega, isegi 4 aega ja siis hakkasin ma vaikselt oma asju joonde saama. Palju oli seotud asi just minu vana M-50ne vähesest alumisest ja ülemisest otsast, mistõttu oli mul EQ seatud veidi teisiti ja veel igasugu gain ja värk särk... Palju asju tahtis sättimist. Aga täna võin õelda, et need EMG-d mulle meeldivad. Jazzist-Bluesini, sealt Van Halenini.... vb veidi liiga universaalsed, aga minule nad meeldivad. Ise kaaluksin osta ka ühe pilli, millel on passiivhelipead, aga raha teeb oma töö ja mulle aitab 1-st kitarrist küll.
Pill on mul olnud nüüdseks juba pool aastat vist? Paistab küll nii. Selle ajaga on ilmunud üks defekt. See ilmus juba esimesel kuul - nimelt on puu väga tihe ja vabrikus on mehaanilisel kruvikeerajal sidur väga tugevas asendis. Helipeapesade kinni keeramisel on aga kaelapoolsel helipeapesal kõik kruvid plastikusse lastud ja pesa äärtes mikromõrad sees. Teatasin PVX-i ja nad andsid mulle asemele mingi suvalise pesa. Mina seda pole peale pannud, sest EMG-del on väga ilus pesa. Aga nad lubasid mulle hankida oiginaali. Lubasid... mängitavust see ei sega kuidagi.
Kael on väga mugav, aga paks. Mulle endale meeldib. Pilli mängitavus on väga hea. Ma paneks 9/10-st. Ühe punkti jätaks andmata, vaid sel põhjusel, et ma usun et saab paremini teha.
Igaljuhul ma julgen seda pilli soovitada. Mina mängin sellega väga erinevaid stiile (80's metal, jazz, fusion, blues) ja ta on mind ustavalt teeninud. Ühe sellise ostaks veel, SD helipeadega, aga noh, kahte fikseeritud sadulaga pilli järjest ma ei ostaks.
Selle pilli hinna:kvaliteedi suhe jääks veidi alla ühe, aga see on subjektiivne arvamus. Kui pilli kvaliteet tõuseb lineaarselt, siis hind piltlikult õeldes paraboolselt. Vb täiendan veel seda juttu, aga praegu ei viitsi rääkida.
Indonesia
Bolt-on, XJ krihvid, mingi suvaline-tavaline tremolo, mingid suvalised ESP odavad helipead. Eks süsteemi infot leiab otsija.
Sai see kunagi nagu kodanik ülevalpoolgi PVX-ist müüa soovil soetatud. Umbes nii, et jalutasin poodi sisse ja otsustasin äkki, et hakkan pilli mängima. Raha sain müües maha erinevat tehnikat. Pill on vägev, mis sa odavalt asjalt ikka tahad. Mulle meeldis matt pind kohutavalt - ei paistnud eriti välja sõrmejäljed jms. Aga praegu vaatan pilli küll veidi teise näoga - headstock-i must värv ei lähe kohe mitte. LTD logo võiks ka midagi korralikumat olla kui suitsetaja-hamba-kollase varjuga hõbehall pusserdatud lörakas.
Pilliga jään ma rahule. Puit on suht pehme (vähe tihe). Potensiomeetid LTD-del on nagu nad on. Mul kulusid poted ja helipeade lüliti läbi ligi kolmveerand aastaga. Helipeadel on tõesti sündroom sisse vajuda, seda ma seletama ei hakkaks. Toonist ei arva ma praegu enam midagi - minu jaoks liiga ere, ülemise kesksageduse osakaal liiga suur.
Oleneb kes ja mida temaga mängima hakkab. Aga noh, pill on väärt ostu ja mina jäin temaga rahule. Kvaliteedi:Hinna suhe võib lugeda ühest veidi üles. minu punktid 7.5/10
ESP LTD MH-1000 Deluxe
Korea
Neck-thru, EMG-81[B] EMG-85 [N], 24 XJ krihvi, Earvana kompenseeritud kaelapealne sadul, Tonepros fikseeriud kerepoolne sadul, keeled läbi kere, Sperzeli lukustuvad tuunerid...
Seda pilli sai näpitud ka PVX-is, aga näpiutud eksemplar oli SD passiivhelipeadega versioon. Sattusin mängitavusest vaimustusse (kuna minu esimene kitarr oli juba suht väikese kaela ristlõike raadiusega, on mul nt traditsioonilise stratocasteriga üsna veider mängida, olen neid liialt vähe näppind ka). Igatahes on pill väga unelm. Hinnasilt aga ajas mu kurvaks. Aga sai natuke raha kõrvale panna ja läksin Augusti lõpus PVX-i ostuplaaniga. Et aga SD-ga pill oli jehat teinud, pidin tellima. Läks ikka kõva kuu-poolteist kui lõpuks helistati, et pill on kohal. Sain teada, et tegu on hoopis EMG-dega. Algul ehmusin jube ära, sest käivad jutud EMG-de kohta. Enne proovima minekut öeldi, et pillil on näpujäljed, sest nad ise olid seda juba proovinud ja kiitsid. Olgu, lahe on et keegi ikka pidi näpud vahele surama. Aga ma ikka proovisin tükk aega seda pilli, enne kui plaanisin raha letti laduda. Aga leidsin lõpuks, et EMG-d on väga OK. Küllaltki universaalsed, veidi eredat tooni saab alati vähemaks keerata, nagu volüümigi. Kui ostmiseks läks, tekkis üllatus, et minu punnis rahakotst jäi raha veel ülegi. Sain osta igasugu tavikuid, mida vaja läheb. Hind tuli siis vaid 15K, Thommannis maksab 999 euri nii et ma olin väga häppi.
Kodus aga ehmusin esmalt, et need EMG-d ikka kohe taha ühendades mulle harjutud heli ei tee. Aga noh, läks mööda mitu aega, isegi 4 aega ja siis hakkasin ma vaikselt oma asju joonde saama. Palju oli seotud asi just minu vana M-50ne vähesest alumisest ja ülemisest otsast, mistõttu oli mul EQ seatud veidi teisiti ja veel igasugu gain ja värk särk... Palju asju tahtis sättimist. Aga täna võin õelda, et need EMG-d mulle meeldivad. Jazzist-Bluesini, sealt Van Halenini.... vb veidi liiga universaalsed, aga minule nad meeldivad. Ise kaaluksin osta ka ühe pilli, millel on passiivhelipead, aga raha teeb oma töö ja mulle aitab 1-st kitarrist küll.
Pill on mul olnud nüüdseks juba pool aastat vist? Paistab küll nii. Selle ajaga on ilmunud üks defekt. See ilmus juba esimesel kuul - nimelt on puu väga tihe ja vabrikus on mehaanilisel kruvikeerajal sidur väga tugevas asendis. Helipeapesade kinni keeramisel on aga kaelapoolsel helipeapesal kõik kruvid plastikusse lastud ja pesa äärtes mikromõrad sees. Teatasin PVX-i ja nad andsid mulle asemele mingi suvalise pesa. Mina seda pole peale pannud, sest EMG-del on väga ilus pesa. Aga nad lubasid mulle hankida oiginaali. Lubasid... mängitavust see ei sega kuidagi.
Kael on väga mugav, aga paks. Mulle endale meeldib. Pilli mängitavus on väga hea. Ma paneks 9/10-st. Ühe punkti jätaks andmata, vaid sel põhjusel, et ma usun et saab paremini teha.
Igaljuhul ma julgen seda pilli soovitada. Mina mängin sellega väga erinevaid stiile (80's metal, jazz, fusion, blues) ja ta on mind ustavalt teeninud. Ühe sellise ostaks veel, SD helipeadega, aga noh, kahte fikseeritud sadulaga pilli järjest ma ei ostaks.
Selle pilli hinna:kvaliteedi suhe jääks veidi alla ühe, aga see on subjektiivne arvamus. Kui pilli kvaliteet tõuseb lineaarselt, siis hind piltlikult õeldes paraboolselt. Vb täiendan veel seda juttu, aga praegu ei viitsi rääkida.
Fender Telecaster STD MIM
Ostetud stanfordist, maksis 10 kilo kopikatega.
Thomannist oleks ilmselt saanud odavamalt, aga ei julge netist pilli tellida (olen näinud 2 sama seeria pilli ühes partiis totaalselt erineva kõlaga).
Head: sustain ja tele twang:) Pill ise "laulis" seetõttu saigi ta pikema jututa ära võetud poest.
Halb: Helipead mingi keraamiline odav krapp. Peale seymor duncani asendust kõlab asi ka läbi võimu super:)
Washburn Shadow Series strat
Ostetud Liivamäe poest kümmekond aastat tagasi 4500 eegu eest:)
Räägivad küll, et odav juust, aga minu arvates täiesti mõistliku kõlaga. Hetkel on juppideks võetud (nitrolakk peale + helipead vahetusse + vb midagi edevat veel).
Head: ka kõrgematel nootidel on sustain (stratidel häda sellega teinekord).
Vead: helipead olematu kvaliteediga, kael kuramuse peenike.
Ostetud stanfordist, maksis 10 kilo kopikatega.
Thomannist oleks ilmselt saanud odavamalt, aga ei julge netist pilli tellida (olen näinud 2 sama seeria pilli ühes partiis totaalselt erineva kõlaga).
Head: sustain ja tele twang:) Pill ise "laulis" seetõttu saigi ta pikema jututa ära võetud poest.
Halb: Helipead mingi keraamiline odav krapp. Peale seymor duncani asendust kõlab asi ka läbi võimu super:)
Washburn Shadow Series strat
Ostetud Liivamäe poest kümmekond aastat tagasi 4500 eegu eest:)
Räägivad küll, et odav juust, aga minu arvates täiesti mõistliku kõlaga. Hetkel on juppideks võetud (nitrolakk peale + helipead vahetusse + vb midagi edevat veel).
Head: ka kõrgematel nootidel on sustain (stratidel häda sellega teinekord).
Vead: helipead olematu kvaliteediga, kael kuramuse peenike.
Re: Kasutajate hinnangud erinevatele kitarridele
1. Epiphone LP Standard. Proovisin k8ik stanfordis asuvad LP l2bi ja see tundus k8ige parema k8laga. Maksin vist 8720 krooni.
2. Ostsin kuna lihtsalt tahtsin LP ja mulle meeldib selle k8la.
3. Muidu k8ik tip top, aga sygisel lasen ta kaela yle lihvida ja veits seadistada, et saaks veel paremaks ta.
4. K8la poolest on ta v2ga sobiv mulle, selline bassine k8la ja l2bi parema v8imu on eriti m8nus h22l tal.
5. Ta rohkem selline maitse asi. Kellele meeldib see ja kellele mitte.
2. Ostsin kuna lihtsalt tahtsin LP ja mulle meeldib selle k8la.
3. Muidu k8ik tip top, aga sygisel lasen ta kaela yle lihvida ja veits seadistada, et saaks veel paremaks ta.
4. K8la poolest on ta v2ga sobiv mulle, selline bassine k8la ja l2bi parema v8imu on eriti m8nus h22l tal.
5. Ta rohkem selline maitse asi. Kellele meeldib see ja kellele mitte.
1. Pill on LTD/ESP F-250 , ostsin mingi nädal tagasi, paari sama firma pille proovisin veel aga jah kõla oli nendel peaaegu kõigil sama, helipead olid samad, metali värk. Pilli ostsin Pärnu Muusikust ja 7900 maksis aga alla sai ka ikka tingitud
2. Tahtsin sellist metali kidrat ja kena pill on minu arust
3. Kõigiga olen rahul , floyd töötab hästi ja helipead teevad metsikult head tööd kidra peal
4. Eelmise vastusega sai kõik õeldud peaeagu.
5. Soovitan metali vendadele seda, head saundi teeb ja suht hea hinnaga ka sellise kitarri kohta. 9,9/10 annan enda poolt hindeks sellepärast , et ei saanud välimuselt sellist pilli nagu tegelt tahtsin . See selleks 10p
2. Tahtsin sellist metali kidrat ja kena pill on minu arust
3. Kõigiga olen rahul , floyd töötab hästi ja helipead teevad metsikult head tööd kidra peal
4. Eelmise vastusega sai kõik õeldud peaeagu.
5. Soovitan metali vendadele seda, head saundi teeb ja suht hea hinnaga ka sellise kitarri kohta. 9,9/10 annan enda poolt hindeks sellepärast , et ei saanud välimuselt sellist pilli nagu tegelt tahtsin . See selleks 10p
1. Mis pill, kust ja kuna ostetud. Mitut erinevat proovisid. Palju maksid.
Takamine EAN10C. Ostetud sai umbes aasta tagasi www.musik-schmidt.de veebipoest, hind kuskil 14k kandis. Kodutööd tegin päris pikalt ja põhjalikult, niiet ma teadsin täpselt mida ma ostan...ainuke mure oli tõesti see, et kas pill ikka tervena koju saabub. Saabus, 2 nädalat peale tellimist...ma maksin pangaülekandega ja rahvusvahelist ülekannet tehakse nädal aega...ehk siis, oleks ma krediitkaardiga maksnud, oleks nädalaga pilli kätte saanud
Enne seda pilli oli mul üks Vintage elektroakust...noh, vahe on röögatu, siiski oli seda Vintage'i raske müüa...ja praegu tegelt kahetsen ka..
2. Miks just selle ostsid. Parameetrid, mis seda teistest eristavad.
Sest...kuidas seda seletada...see Takamine on SEE pill minu jaoks...enne ostmist olen sama marki pilli lives kuulnud ja katsunud...jäi hinge...
Parameetritest ja vidinatest niipalju, et:
Body Shape: Dreadnought C/A
Rosette: Tinted wood rings
Top: Solid Cedar
Inlays: None
Back: Solid Mahogany
Sides: Mahogany
Fingerboard: Rosewood
Electronics: CT-4B (ülihea häälestaja on sellel küljes, pimedas näeb väga hästi häälestada, plus veel saab ära mute'ida, ehk siis, kui pill on ühendatud võimuga vms asjaga, siis muu rahvas ei pea häälestamist kuulama
Tuners: Gold with Amber Pearl
Features: Scalloped bracing.
3. Millega oled rahul, millega mitte.
Kui nüüd aus olla, siis pole ta küljes midagi, millega ma rahul poleks....väike miinus võibolla on see, et pickguardi pole...aga sellega harjub kiiresti ära, kui ennast veidi kontrollida...ehk siis ei peksa mediga või käega vastu pilli ennast, vaid ainult keeli ja nii pole ka probleemi, et ära kriimustaks...
4. Kuidas kõlab. Millist muud kraami kasutad.
Väga hästi, minu maitse järgi siis. Mõnusalt mahlaselt bassine, selge hääl..vahet pole kas plugged või unplugged
Keeled on tal Elixirid..nanoweb (011-052)
5. Üldine hinnang. Kas ja miks soovitad seda ka teistele.
Nagu ennegi ütlesin..Minu jaoks on see just see õige pill, istub käes väga hästi, kael on täpselt paras, hea ja mugav mängida...kindlasti soovitan, see pill on 100% väärt oma hinda...
välimuselt kui olemuselt 5+
mõni pildike ka:
http://www.hot.ee/ansam/johnnyweb.jpg
http://www.hot.ee/ansam/Picture%20224.jpg
http://www.hot.ee/ansam/johnnyboy.jpg
Takamine EAN10C. Ostetud sai umbes aasta tagasi www.musik-schmidt.de veebipoest, hind kuskil 14k kandis. Kodutööd tegin päris pikalt ja põhjalikult, niiet ma teadsin täpselt mida ma ostan...ainuke mure oli tõesti see, et kas pill ikka tervena koju saabub. Saabus, 2 nädalat peale tellimist...ma maksin pangaülekandega ja rahvusvahelist ülekannet tehakse nädal aega...ehk siis, oleks ma krediitkaardiga maksnud, oleks nädalaga pilli kätte saanud
Enne seda pilli oli mul üks Vintage elektroakust...noh, vahe on röögatu, siiski oli seda Vintage'i raske müüa...ja praegu tegelt kahetsen ka..
2. Miks just selle ostsid. Parameetrid, mis seda teistest eristavad.
Sest...kuidas seda seletada...see Takamine on SEE pill minu jaoks...enne ostmist olen sama marki pilli lives kuulnud ja katsunud...jäi hinge...
Parameetritest ja vidinatest niipalju, et:
Body Shape: Dreadnought C/A
Rosette: Tinted wood rings
Top: Solid Cedar
Inlays: None
Back: Solid Mahogany
Sides: Mahogany
Fingerboard: Rosewood
Electronics: CT-4B (ülihea häälestaja on sellel küljes, pimedas näeb väga hästi häälestada, plus veel saab ära mute'ida, ehk siis, kui pill on ühendatud võimuga vms asjaga, siis muu rahvas ei pea häälestamist kuulama
Tuners: Gold with Amber Pearl
Features: Scalloped bracing.
3. Millega oled rahul, millega mitte.
Kui nüüd aus olla, siis pole ta küljes midagi, millega ma rahul poleks....väike miinus võibolla on see, et pickguardi pole...aga sellega harjub kiiresti ära, kui ennast veidi kontrollida...ehk siis ei peksa mediga või käega vastu pilli ennast, vaid ainult keeli
ja nii pole ka probleemi, et ära kriimustaks...
4. Kuidas kõlab. Millist muud kraami kasutad.
Väga hästi, minu maitse järgi siis. Mõnusalt mahlaselt bassine, selge hääl..vahet pole kas plugged või unplugged
Keeled on tal Elixirid..nanoweb (011-052)
5. Üldine hinnang. Kas ja miks soovitad seda ka teistele.
Nagu ennegi ütlesin..Minu jaoks on see just see õige pill, istub käes väga hästi, kael on täpselt paras, hea ja mugav mängida...kindlasti soovitan, see pill on 100% väärt oma hinda...
välimuselt kui olemuselt 5+
mõni pildike ka:
http://www.hot.ee/ansam/johnnyweb.jpg
http://www.hot.ee/ansam/Picture%20224.jpg
http://www.hot.ee/ansam/johnnyboy.jpg
I do whatever the little voices tell me to do
1. Mis pill, kust ja kuna ostetud. Mitut erinevat proovisid. Palju maksid.-
Gena valmistatud Telecaster. ei tea midagi puidust, millest see valmistet on(ise veel pean ennast kitarristiks) Ostsin kasutatuna liivamäe poest kuskil 2005 aasta suvel vist. Proovisin peale selle veel ühte ameerika telet, mis kõlas nagu ikka väga jubedalt minu kõrvale. maksin 7,2k. algselt oli hinnaks küll 7,8 aga selle 600 kauples ikka suvalt alla.
2. Miks just selle ostsid. Parameetrid, mis seda teistest eristavad.
Olin seda juba kaua hiilinud seal poes. pealegi mu vana apollo tele hakkas läbi saama juba. kaelapoolne helipea oli pillil liivamäe tegtud humbucker, mis mind just oma müravabadusega võlus. ka välimus on ikka väga mõnus. mul ei tule see sõna praegu meelde, aga see kerekate on mitte selline tavaline valge, vaid see mother of pearl või midagi.
3. Millega oled rahul, millega mitte.
pillil on kaalu. sõna otseses mõttes. mulle meeldib, kui ma tunnen et mul ikka midagi kaelas ripub. kogu metall on must. pingutid, potekad, sillapoolse helipea ümbrus. värv- sunburst. hetkel ei ole rahul aint sellega, et pillil kaks helipead on. kasutan aint sillapoolset igivana musta singel coili. sellel on isegi keelte kulumise jäljed sees. iseenest kaotaks hea meelega ka siis selle helipeade lüliti ära, kuna seda ma ei kasuta enam üldse.
4. Kuidas kõlab. Millist muud kraami kasutad.
kõlab nagu üks telecaster kõlama peab. vähemalt minu arvates. basse on mõnusalt kuigi kasutan sillapoolset helipead.
5. Üldine hinnang. Kas ja miks soovitad seda ka teistele.
parim pill, millega mänginud olen. ei saa seda teistele soovitada, kuna selliseid on ainult üks. aga seda ütlen küll- maa tuleb täita telecasteritega.
loodan et saite midagi kasulikku ka teada.
panen pildi ka http://www.zone.ee/wearebutmen1/jarverokk%20%285%29.jpg
Gena valmistatud Telecaster. ei tea midagi puidust, millest see valmistet on(ise veel pean ennast kitarristiks) Ostsin kasutatuna liivamäe poest kuskil 2005 aasta suvel vist. Proovisin peale selle veel ühte ameerika telet, mis kõlas nagu ikka väga jubedalt minu kõrvale. maksin 7,2k. algselt oli hinnaks küll 7,8 aga selle 600 kauples ikka suvalt alla.
2. Miks just selle ostsid. Parameetrid, mis seda teistest eristavad.
Olin seda juba kaua hiilinud seal poes. pealegi mu vana apollo tele hakkas läbi saama juba. kaelapoolne helipea oli pillil liivamäe tegtud humbucker, mis mind just oma müravabadusega võlus. ka välimus on ikka väga mõnus. mul ei tule see sõna praegu meelde, aga see kerekate on mitte selline tavaline valge, vaid see mother of pearl või midagi.
3. Millega oled rahul, millega mitte.
pillil on kaalu. sõna otseses mõttes. mulle meeldib, kui ma tunnen et mul ikka midagi kaelas ripub. kogu metall on must. pingutid, potekad, sillapoolse helipea ümbrus. värv- sunburst. hetkel ei ole rahul aint sellega, et pillil kaks helipead on. kasutan aint sillapoolset igivana musta singel coili. sellel on isegi keelte kulumise jäljed sees. iseenest kaotaks hea meelega ka siis selle helipeade lüliti ära, kuna seda ma ei kasuta enam üldse.
4. Kuidas kõlab. Millist muud kraami kasutad.
kõlab nagu üks telecaster kõlama peab. vähemalt minu arvates. basse on mõnusalt kuigi kasutan sillapoolset helipead.
5. Üldine hinnang. Kas ja miks soovitad seda ka teistele.
parim pill, millega mänginud olen. ei saa seda teistele soovitada, kuna selliseid on ainult üks. aga seda ütlen küll- maa tuleb täita telecasteritega.
loodan et saite midagi kasulikku ka teada.
panen pildi ka http://www.zone.ee/wearebutmen1/jarverokk%20%285%29.jpg
1.Tokai Loverock (Les Paul koopia), täpset mudelit ei oska öelda, kuna ostsin kasutatult. Võrdlesin erinevaid kitarre ja vaagisin asja päris kaua, enne proovisin päris palju teisi pille, eriti suurt konkurentsi pakkus ostul Epiphone LP Standard. Ostetud sai ta kuskil juuli lõpus ja maksin ta eest 525eur alghinnaga lõpuks 480eur.
2.Tahtsin elektrikitarri osta lisaks oma akustilisele, proovisin esialgu paljusid stratte, kuid mulle tundus Les Paul parema kõlaga, mugavam, seega hakkasin sobivat LP`d otsima. Esialgu mõtlesin osta Epi LP Standard`i, kuid seejärel sain teada, et mu üks isa tuttav/sõber, kes on Soomes kitarri ehitaja, müüb oma väikeses poes parajasti ka üht sobivat LP tüüpi kitarri. Surusin maha oma kihu osta ruttu kitarr, ootasin veidi aega ja Soome minnes avastasingi, et see kitarr meeldis mulle väga.
See on küll kasutatud ja väheke kriimustatud, kuid sellel on vahetatud originaalhelipead Seymour Duncan`ite vastu samuti olid ka häälestusnupud ja sild vahetatud ja kuna sama kitarr uuena maksab umbes sama palju ostsingi selle. Välimus on ilus - see on niisugune tüüpiline vintage sunburst Les Paul.
3. Olen kitarriga väga rahul, alguses läks see küll päris tihti häälest ära, aga see viga kadus ruttu. Rohkem negatiivset ei oska välja tuua, aga positiivset küll, nimelt on sellega väga lihtne, mõnus mängida, keeled on väga madalal.
4. Mängin seda Roland Microcube`l ja minu arust kõlab täitsa hästi, ei teinud sellel ja sõbra Epiphone LP Standardil küll kõla poolest eriti mingit vahet, kui siis mul on võib-olla natuke universaalsem, üht helipead saab ka single coili`ks ümber lülitada. Sedasi saab päris erinevaid helisid välja võluda.
5. Enda pilli julgen küll soovitada, kuid ma pole sellist pilli tehaseversioonina muidugi näinud, kuid arvan et täitsa korralik kitarr. Ainuke asi mille üle natuke nuriseda võiks oleks see, et see on päris raske, nt. Epi LP`ga võrreldes selgelt raskem.
2.Tahtsin elektrikitarri osta lisaks oma akustilisele, proovisin esialgu paljusid stratte, kuid mulle tundus Les Paul parema kõlaga, mugavam, seega hakkasin sobivat LP`d otsima. Esialgu mõtlesin osta Epi LP Standard`i, kuid seejärel sain teada, et mu üks isa tuttav/sõber, kes on Soomes kitarri ehitaja, müüb oma väikeses poes parajasti ka üht sobivat LP tüüpi kitarri. Surusin maha oma kihu osta ruttu kitarr, ootasin veidi aega ja Soome minnes avastasingi, et see kitarr meeldis mulle väga.
See on küll kasutatud ja väheke kriimustatud, kuid sellel on vahetatud originaalhelipead Seymour Duncan`ite vastu samuti olid ka häälestusnupud ja sild vahetatud ja kuna sama kitarr uuena maksab umbes sama palju ostsingi selle. Välimus on ilus - see on niisugune tüüpiline vintage sunburst Les Paul.
3. Olen kitarriga väga rahul, alguses läks see küll päris tihti häälest ära, aga see viga kadus ruttu. Rohkem negatiivset ei oska välja tuua, aga positiivset küll, nimelt on sellega väga lihtne, mõnus mängida, keeled on väga madalal.
4. Mängin seda Roland Microcube`l ja minu arust kõlab täitsa hästi, ei teinud sellel ja sõbra Epiphone LP Standardil küll kõla poolest eriti mingit vahet, kui siis mul on võib-olla natuke universaalsem, üht helipead saab ka single coili`ks ümber lülitada. Sedasi saab päris erinevaid helisid välja võluda.
5. Enda pilli julgen küll soovitada, kuid ma pole sellist pilli tehaseversioonina muidugi näinud, kuid arvan et täitsa korralik kitarr. Ainuke asi mille üle natuke nuriseda võiks oleks see, et see on päris raske, nt. Epi LP`ga võrreldes selgelt raskem.
1. Mis pill, kust ja kuna ostetud. Mitut erinevat proovisid. Palju maksid.
Pilliks on ESP LTD AX-50. Proovisin ka paari teist ESP-d samast hinnaklassist, aga see oli vaieldamatult mulle sobivaim. Pilli eest käisin välja vist umbes 5000.-
---------------------------------------------
2. Miks just selle ostsid. Parameetrid, mis seda teistest eristavad.
Sellel pillil oli võrreldes teistega kael mugav ja õhuke, tundus kuidagi väga loomulik käes ja hääl oli mõnusam ning lahtisem.
---------------------------------------------
3. Millega oled rahul, millega mitte.
Rahul olen kõigega. Eriti kuju ja värviga. Pill tundub käes väga hea ja mugav, nagu mulle valatud.
Kui millegi üle üldse vinguda, siis helipeade üle. Alati saaks paremaid.
---------------------------------------------
4. Kuidas kõlab. Millist muud kraami kasutad.
Võrreldes teiste sama hinnaklassi ESP-dega kõlab lahtisemalt ja sobib hästi metaliks.Kõrged noodid on veel eriti head, nagu karjuvad lausa. Kui saaks ka uued helipead, oleks veelgi parem.
Hetkel veel mängin läbi Rolandi micro cube, kuid lähema paari nädala jooksul toon 100W MG seeria marshalli koju.
Dunlopi medikad, ernie balli keeled, taskeri kaabel, mingi zoomi effektikas oli ka (kasutan häälestajana)
---------------------------------------------
5. Üldine hinnang. Kas ja miks soovitad seda ka teistele.
Üldiselt olen väga rahul, selle raha eest ma ei oskaks midagi paremat tahta, teistele ma ei oskaks midagi soovitada, sest igaühele läheb erinev pill peale. Metali jaoks on AX väga hea igaljuhul.
paneksin ehk 8/10, kui helipead ära vahetada, oleks kõik super!
paar päeva hiljem EDIT: Vahetasin silla poolse helipea ära ja tõesti.. imeline.. 9,5/10
Pilliks on ESP LTD AX-50. Proovisin ka paari teist ESP-d samast hinnaklassist, aga see oli vaieldamatult mulle sobivaim. Pilli eest käisin välja vist umbes 5000.-
---------------------------------------------
2. Miks just selle ostsid. Parameetrid, mis seda teistest eristavad.
Sellel pillil oli võrreldes teistega kael mugav ja õhuke, tundus kuidagi väga loomulik käes ja hääl oli mõnusam ning lahtisem.
---------------------------------------------
3. Millega oled rahul, millega mitte.
Rahul olen kõigega. Eriti kuju ja värviga. Pill tundub käes väga hea ja mugav, nagu mulle valatud.
Kui millegi üle üldse vinguda, siis helipeade üle. Alati saaks paremaid.
---------------------------------------------
4. Kuidas kõlab. Millist muud kraami kasutad.
Võrreldes teiste sama hinnaklassi ESP-dega kõlab lahtisemalt ja sobib hästi metaliks.Kõrged noodid on veel eriti head, nagu karjuvad lausa. Kui saaks ka uued helipead, oleks veelgi parem.
Hetkel veel mängin läbi Rolandi micro cube, kuid lähema paari nädala jooksul toon 100W MG seeria marshalli koju.
Dunlopi medikad, ernie balli keeled, taskeri kaabel, mingi zoomi effektikas oli ka (kasutan häälestajana)
---------------------------------------------
5. Üldine hinnang. Kas ja miks soovitad seda ka teistele.
Üldiselt olen väga rahul, selle raha eest ma ei oskaks midagi paremat tahta, teistele ma ei oskaks midagi soovitada, sest igaühele läheb erinev pill peale. Metali jaoks on AX väga hea igaljuhul.
paneksin ehk 8/10, kui helipead ära vahetada, oleks kõik super!
paar päeva hiljem EDIT: Vahetasin silla poolse helipea ära ja tõesti.. imeline.. 9,5/10
Üldjuhul veel kurjem, kui jänes avataril.