Jaantatika nippe pilli ja tehnika putitamisel
Posted: 29 Jan 2009, 12:03
Panen kirja mõne huvitava "jaantatika triki" , mis on siit-sealt kõrvu jäänud või mida olen ise olude sunnil pidanud "avastama", äkki mõnele teiselegi kasuks:
1. poltkaelaga pilli ( tele , strat jms) puhul võib anda märgatava muutuse sustaini paranemise suunas selline nipp, et lased keeled peal veidi lõdvemaks, keerad u pool tiiru kaela kinnituskruvid lahti , millele võib järgneda mõnus pisike terav nõksakas – kaela kand hüppab ilusasti keres oleva kaelatasku tagumise seina vastu ja kontakt kere ja kaela vahel paraneb tunduvalt. Peale seda ikka kaela kinnituskruvid kinni tagasi ka. Enne tasub muidugi kindlaks teha/tagada, et 2 siledat pinda (kaela kanna põhi ja kere kaelatasku) üldse omavahel ilusas kontaktis on ja mingit kõõlumist ei esine.
2. Vahel tekib olukord, kus ülemine sadul on muidu väga hea, aga nt üks üksik keelevahe on liiga madal. Sellisel juhul saab sadulal liiga sügavat keelevahet „tõsta“ sel moel, et puhastad keeleprao ära , raputad selle põhja tavalist soodat (mikide leiutis : - ) ) , mille veidi tihedamalt põhja surud, peale täpne väike tilk vedelat superliimi (attacki liquid) , ja sekundi murdosaga tekib tõsiselt kõva toorik (umbes midagi nagu diskreetse suunaga armatuuriga lihtsustatud komposiitmaterjal) , mida siis uuesti õigesse sügavusse viilida. Ise olen teinud niimoodi luusadulal ja sooda asemel kasutanud sama sadula lihvimistolmu, asi TOIMIB.
3. kui üksikul krihvil on mingi rumal mehaaniline vigastus (terav mõlk, täke vms), mis rikub keele sujuvat liikumist krihvil keele venituse ajal , siis on võimalik see tinaga täis joota ja krihv uuesti siledalt kujusse lihvida. Tegin seda just Vintage TC200 telel, mille krihv oli kuidagi keelelt vastiku täkke saanud ja tekkinud vagu segas. Tina ühildus krihvi materjaliga umbe-hästi. Muidugi, seda nippi pole mõtet kasutama hakata ära kulunud krihvide taastamisel (kus keel puutuks pidevalt kokku selle sama tinaga täidetud kohaga, sest tina on pehme ja sealt head nahka ei tule), aga üksiku väikse vigastuse parandamisel ilma krihvi väljavahetamiseta võib abi saada
1. poltkaelaga pilli ( tele , strat jms) puhul võib anda märgatava muutuse sustaini paranemise suunas selline nipp, et lased keeled peal veidi lõdvemaks, keerad u pool tiiru kaela kinnituskruvid lahti , millele võib järgneda mõnus pisike terav nõksakas – kaela kand hüppab ilusasti keres oleva kaelatasku tagumise seina vastu ja kontakt kere ja kaela vahel paraneb tunduvalt. Peale seda ikka kaela kinnituskruvid kinni tagasi ka. Enne tasub muidugi kindlaks teha/tagada, et 2 siledat pinda (kaela kanna põhi ja kere kaelatasku) üldse omavahel ilusas kontaktis on ja mingit kõõlumist ei esine.
2. Vahel tekib olukord, kus ülemine sadul on muidu väga hea, aga nt üks üksik keelevahe on liiga madal. Sellisel juhul saab sadulal liiga sügavat keelevahet „tõsta“ sel moel, et puhastad keeleprao ära , raputad selle põhja tavalist soodat (mikide leiutis : - ) ) , mille veidi tihedamalt põhja surud, peale täpne väike tilk vedelat superliimi (attacki liquid) , ja sekundi murdosaga tekib tõsiselt kõva toorik (umbes midagi nagu diskreetse suunaga armatuuriga lihtsustatud komposiitmaterjal) , mida siis uuesti õigesse sügavusse viilida. Ise olen teinud niimoodi luusadulal ja sooda asemel kasutanud sama sadula lihvimistolmu, asi TOIMIB.
3. kui üksikul krihvil on mingi rumal mehaaniline vigastus (terav mõlk, täke vms), mis rikub keele sujuvat liikumist krihvil keele venituse ajal , siis on võimalik see tinaga täis joota ja krihv uuesti siledalt kujusse lihvida. Tegin seda just Vintage TC200 telel, mille krihv oli kuidagi keelelt vastiku täkke saanud ja tekkinud vagu segas. Tina ühildus krihvi materjaliga umbe-hästi. Muidugi, seda nippi pole mõtet kasutama hakata ära kulunud krihvide taastamisel (kus keel puutuks pidevalt kokku selle sama tinaga täidetud kohaga, sest tina on pehme ja sealt head nahka ei tule), aga üksiku väikse vigastuse parandamisel ilma krihvi väljavahetamiseta võib abi saada