Gert wrote:ma olen mänginud 9-46 keeltega aga esimene keel läks tihtipeale lõhki ja nüüd kui mängin 10-46 D'addario XL keeltega pole ammu lõhki läinud.
Nii. Panin siis oma Squierile uued keeled. D'Addario XL 10-52. Päris pagana head keeled, eriti arvestades seda, et ma olen olnud siuke s**avõitu kitarriomanik ja pole oma keeli küllalt ammu vahetanud. Heli paranes ikka üsna korralikult. Jämedamad on tõesti paremad, nüüd on ikka näpu all midagi tunda ka.
Haha, ütlesin sulle liiva, et D'Addario keeled on mõnusad
Oma pikaajalised lemmikud D'Addario EJ16 (Phosphor Bronze, 12-53) vahetasin hiljuti Dean Markley VintageBronze 12-54 vastu. Põhjus ikka see, et tahaks paksemaid Ja tegelikult 12-54 on ikka kuramuse peenikesed, kuid teades minu äärmiselt mõnusat kuid nii mõndagi kannatanud pilli siis ta standardhäälestuses eriti palju paksemaid ei taha. Kuigi üldiselt mängin nagunii double dropped D's või mingis open häälestuses.
Ma ei mäleta, mida ma algselt kasutasin, aga vahepeal olid mul suht peenikesed keeled ning nendega oli suhteliselt valus mängiga näiteks Stairway to Heavenit või Teras in Heavenit. Pärast tunniajast mängimist olid sõrmeotsad suht hellad. Preagusi keeli ma ei julga õelda, sest mul ei ole pakendit käepärast, et nime ja paksust õelda, aga igastahes on mul järgmisteks keelteks Ernie Balli Not Even Slinky 12 - 56 keeled. Ma mängin põhiliselt tavalise dropped C, D ja B ga