Vatid, võimsus ja valjus

liivainimene · Post by **liivainimene** » 13 Apr 2006, 19:14

Kuna küsimus kerkis ostumüügifoorumis üles, teeks siia väikese jutu neil teemadel

1. Eesti keeles on mõõtühikuks vatid v-tähega, tähiseks w. Nii et 10 vatti/10w.

2.Vatte mõõdetakse mitut moodi. RMS ja PMPO. Küsimuse tõstatasid PMPO vatid. Helilaine näeb elektrilisel kujul välja sinusoidilaadne. sinusoid.
PMPO võimsuse saamiseks arvestatakse ainult sinusoidi kõrgemaid väärtusi, tehakse veel sada tehet ja saadakse suur number. Enamus audiosüsteeme ei suuda PMPO-võimsust välja panna kauem kui paar sekundit. Valjukad on tavaliselt need, mis esimestena lähevad. Nende tegelik, RMS-võimsus võib olla mitukümmend korda väiksem. 200w reklaamitud arvutikõlarite testil mõõdeti RMS-võimsuseks 3w...
RMS-võimsus tuleb aga sinusoidi pikemaajalisest keskmisest tugevusest. (vahepeal on nt väärtus null) ja seda võimsust suudab helisüsteem produtseerida pikema aja jooksul ilma maha põlemata.

3. Helivaljust tajub inimkõrv logaritmiliselt. See tähendab sisuliselt, et helivaljuses kahekordse erinevuse saavutamiseks peab võimendi võimsus erinema 10 korda. Nii ei olegi 50w võim 100w võimust 2x vaiksem, vaid võib isegi valjem olla, kui taga on tundlikumad valjukad.

4. Valjuhääldite tundlikkus/efektiivsus. Mõõdetakse ühikutes dB/(wˇm), ehk 1 dB/(Wˇm) on valjuhääldi, mis 1w sisendsignaalist teeb 1dB heli, mõõdetuna 1m kauguselt koonuse tsentrist. Kitarrivõimendite paremad valjukad on umbes 90-100 dB/(Wˇm). Jällegi üks põhjus, miks reklaamitud suure võimsusega arvutikõlarid küllalt vaiksed on.

Kui midagi jäi puudu/ebaselgeks, lugege näiteks seda (valjukatest) või seda (audiovõimsus)

Enno · Post by **Enno** » 13 Apr 2006, 19:25

Ma just loengi praegu seda teist artiklit, tänud tõlke eest, hästi ei saa aru neist füüsika asjadest.

Aga muidu, kas tootjad seda kõlari tundlikust ka märgivad või peab selle ise välja mõtlema?

liivainimene · Post by **liivainimene** » 14 Apr 2006, 12:32

Kõlaritootjad ise üldjuhul märgivad. Näiteks Celestioni lehel on mudelite tehnilise info all ka see kirjas. Celestion Vintage 30 tundlikkus on näiteks 100 dB/(w·m), see on üks paremaid valjukaid kitarrivõimudele. Suvatootjate mudelite omasid aga vaevalt kusagilt leiab.
Võid ju praktilise katse teha, lased teadaoleva võimsusega signaali sisse ja siis detsibellimõõtjaga mingilt kauguselt mõõdad valjust ja paned mõõtetulemused sinna valemisse. Iseasi, kust detsibellimõõtjat saada...

liivainimene · Post by **liivainimene** » 17 Apr 2006, 18:29

Väike üldreegel siis siia ka kitarrivõimude valjuse kohta. (pärineb Ultimate-guitari foorumist)

transsvõimude jaoks:
10-30w: üksi harjutamine
30-50w: bändiga harjutamine või salvestus
50-100w: esinemine (rohkem pole üldiselt kunagi vaja, kuna suuremates kohtades lastakse kitarrivõimud nagunii üldvõimendisse)

ja lampvõimudega:
<20w: üksi harjutamine
20-30w: bändiproov/salvestus
30-50w: esinemised
>50w: kuulmiskahjustus

Muidugi sõltub osa ka jälle konkreetsest valjuhääldist.
Erinevus tuleb sellest, et lampvõimud võimendavad rohkem inimesele kuuldavad sagedusriba. Seega nad lihtsalt tunduvad inimkõrvale valjemad. Detsibellimõõtja näitaks 30w transs- ja lampvõimule samade valjuhäälditega sama palju.

rnx · Post by **rnx** » 18 Jan 2007, 10:45

<20 W lampi kodus harjutamiseks?

Kodus harjutamiseks piisab normaalse tundlikkusega valjuhääldi puhul juba 0,5-1W, seda kannatab veel lõpuni lahti keerata, ilma, et naabrid kallale tuleks.

Kohalike pubinurkade puhul hindaks reaalseks võimsuseks ca. 5-10W, millega saab kogu töö ära teha, ilma, et teised pillimehed sulle kere peale annaks. Oleneb pisut mängustiilist ning mängitavast repsist ka muidugi. Pooldaksin pigem lahjemat, aga mikitud võimu, kui varianti, et kitrimehe "monitor" kogu lava saasta täis toodab ning teiste kuulmist tapab.

Transsvõimude puhul aga peab arvestama lõpu moonutusvaba võimendusega. Klippi aetud transslõpp ei ole hea, ei soundiliselt, ega ka tehnilisest küljest vaadatuna. Lamp tavaliselt aga alles klipis oma kõige meeldivama "mahla" saavutabki. Kusjuures tehase poolt antakse võimsus ikkagi mõlemale cleani puhul, ehk siis mittelineaarmoonutus peaks jääma selle juures alla teatava piiri. Transistorvõimendi väljundvõimsuse see ka piirab, lamplõpp aga võib olenevalt lampidest ning režiimist anda välja kuni ca. 50% võimsust rohkem, muidugi ka üpris sügava moonutuse juures. Nii et kõrva tundlikkusega erinevatele sagedustele on siin tegelikult üpris vähe pistmist - ehk nii palju, et moonutav lamp kompresseerib kesksagedustel pisut enam.

Sander.S · Post by **Sander.S** » 21 Jun 2007, 21:50

ma pingutasin elueest aga ega ma eriti midagi aru ei saanud

served · Post by **served** » 22 Jun 2007, 00:11

kirjuta siis mida sa tead tahad...
Ega me sulle koguteksti värviliselt ette ei hakka joonistama ju.

Sander.S · Post by **Sander.S** » 02 Aug 2007, 22:48

mis on lampvõimud ja transsvõimud ja kas ma sain õieti aru et siis elektridra keelte tõmamine ja selle võimendisse jõudmine on yks suur heli tranformeerumine elektriks ja tagasi jne
Muide mix kallitel ja suurtel kõlaritel on mitu kõlli nagu kõrvuti http://www1.istockphoto.com/file_thumbv ... cluded.jpg

J. · Post by J. » 02 Aug 2007, 23:05

erinevad sagedused

Post by **Faded** » 02 Aug 2007, 23:06

Sander.S wrote:mis on lampvõimud ja transsvõimud

Põhiline vahe on elektroonikajuppides, mis seal heli võimendavad. Lampvõimudes on nendeks vaakumlambid (tegelikult vananenud tehnoloogia, ning audiovõimendid ongi üks väheseid kohti, kus nad veel säilinud on), ning transsvõimudes transistorid ning nendel baseeruvad mikroskeemid.

ja kas ma sain õieti aru et siis elektridra keelte tõmamine ja selle võimendisse jõudmine on yks suur heli tranformeerumine elektriks ja tagasi jne

Jah. Helipea magnetid tekitavad magnetvälja, ning selles liikuv kitarrikeel tekitab helipea mähistes elektrivoolu. Eeldusel muidugi, et keel ise on magnetiliste omadustega - sellepärast ei saagi elektrikitarridele nailonkeeli panna. Elektrivool ise liigub mööda juhtmeid ja erinevaid elektroonikajuppe kitarrist võimendisse, kus ta lõpuks võimendatakse, ning kõlaris mehhaaniliseks energiaks muundatakse. Kõlarikoonuse võnkumine jõuab meie kõrvadesse helisignaalina.

Muide mix kallitel ja suurtel kõlaritel on mitu kõlli nagu kõrvuti http://www1.istockphoto.com/file_thumbv ... cluded.jpg

Sellistes valjukates võimendavad erinevad kõlarid erinevaid sagedusvahemikke - suuremad kõlarid madalamaid, ning pisemad kõlarid kõrgemaid.

Sander.S · Post by **Sander.S** » 02 Aug 2007, 23:23

viimasest vastusest eriti aru ei saand..misasjad on sagedusvahemikud :shock:

liivainimene · Post by **liivainimene** » 02 Aug 2007, 23:25

Eri kõrgusega helid: bassid, keskmised, kõrged.
Helikõrgus on sisuliselt õhuvõngete sagedus, mida suurem sagedus, seda kõrgem heli. Seda saad näha kasvõi kitarril, madal E võngub aeglasemalt (kui ma ei eksi, siis 4 korda) kui kõrge E.

Sander.S · Post by **Sander.S** » 02 Aug 2007, 23:42

ahjaa sain pihta, tuli eelmise aasta fyysika meelde :lol:

Faded wrote:Elektrivool ise liigub mööda juhtmeid ja erinevaid elektroonikajuppe kitarrist võimendisse, kus ta lõpuks võimendatakse, ning kõlaris mehhaaniliseks energiaks muundatakse.

Niiet siis mehaaniliseks energiaks nimetataxe kõlarikoonuse võnkumist wä.. ja kõlarikoonuse võnkumine ongi see mis tekitab helilaineid..mida suuremad vahed helilainel on seda madalam heli meie jaoks on...ja see mis kõlarikoonuse võnkuma paneb ongi elekter mille helipead kidrakeeltelt ymbertöötlesid... ja helilained jõuavad meie kõrva ja kõrv muudab lained hääleks ja närvid viivad hääle ajju..Kas ma olen nyyd õieti aru saanud?
põhiliselt sama tekst aga panin nagu omasõnadesse et ise korralikult pihta saaks

liivainimene · Post by **liivainimene** » 02 Aug 2007, 23:49

Jah, põhimõtteliselt õige.

Sander.S · Post by **Sander.S** » 02 Aug 2007, 23:50

liivainimene wrote:Jah, põhimõtteliselt õige.

põhimõtteliselt ei ole piisav..ytle mis ma valesti ytlesin