http://kitarr.astar.ee

Kuna küsimus kerkis ostumüügifoorumis üles, teeks siia väikese jutu neil teemadel

1. Eesti keeles on mõõtühikuks vatid v-tähega, tähiseks w. Nii et 10 vatti/10w.

2.Vatte mõõdetakse mitut moodi. RMS ja PMPO. Küsimuse tõstatasid PMPO vatid. Helilaine näeb elektrilisel kujul välja sinusoidilaadne.
PMPO võimsuse saamiseks arvestatakse ainult sinusoidi kõrgemaid väärtusi, tehakse veel sada tehet ja saadakse suur number. Enamus audiosüsteeme ei suuda PMPO-võimsust välja panna kauem kui paar sekundit. Valjukad on tavaliselt need, mis esimestena lähevad. Nende tegelik, RMS-võimsus võib olla mitukümmend korda väiksem. 200w reklaamitud arvutikõlarite testil mõõdeti RMS-võimsuseks 3w...
RMS-võimsus tuleb aga sinusoidi pikemaajalisest keskmisest tugevusest. (vahepeal on nt väärtus null) ja seda võimsust suudab helisüsteem produtseerida pikema aja jooksul ilma maha põlemata.

3. Helivaljust tajub inimkõrv logaritmiliselt. See tähendab sisuliselt, et helivaljuses kahekordse erinevuse saavutamiseks peab võimendi võimsus erinema 10 korda. Nii ei olegi 50w võim 100w võimust 2x vaiksem, vaid võib isegi valjem olla, kui taga on tundlikumad valjukad.

4. Valjuhääldite tundlikkus/efektiivsus. Mõõdetakse ühikutes dB/(wˇm), ehk 1 dB/(Wˇm) on valjuhääldi, mis 1w sisendsignaalist teeb 1dB heli, mõõdetuna 1m kauguselt koonuse tsentrist. Kitarrivõimendite paremad valjukad on umbes 90-100 dB/(Wˇm). Jällegi üks põhjus, miks reklaamitud suure võimsusega arvutikõlarid küllalt vaiksed on.

Kui midagi jäi puudu/ebaselgeks, lugege näiteks (valjukatest) või (audiovõimsus)

<20 W lampi kodus harjutamiseks?

Kodus harjutamiseks piisab normaalse tundlikkusega valjuhääldi puhul juba 0,5-1W, seda kannatab veel lõpuni lahti keerata, ilma, et naabrid kallale tuleks.

Kohalike pubinurkade puhul hindaks reaalseks võimsuseks ca. 5-10W, millega saab kogu töö ära teha, ilma, et teised pillimehed sulle kere peale annaks. Oleneb pisut mängustiilist ning mängitavast repsist ka muidugi. Pooldaksin pigem lahjemat, aga mikitud võimu, kui varianti, et kitrimehe "monitor" kogu lava saasta täis toodab ning teiste kuulmist tapab.

Transsvõimude puhul aga peab arvestama lõpu moonutusvaba võimendusega. Klippi aetud transslõpp ei ole hea, ei soundiliselt, ega ka tehnilisest küljest vaadatuna. Lamp tavaliselt aga alles klipis oma kõige meeldivama "mahla" saavutabki. Kusjuures tehase poolt antakse võimsus ikkagi mõlemale cleani puhul, ehk siis mittelineaarmoonutus peaks jääma selle juures alla teatava piiri. Transistorvõimendi väljundvõimsuse see ka piirab, lamplõpp aga võib olenevalt lampidest ning režiimist anda välja kuni ca. 50% võimsust rohkem, muidugi ka üpris sügava moonutuse juures. Nii et kõrva tundlikkusega erinevatele sagedustele on siin tegelikult üpris vähe pistmist - ehk nii palju, et moonutav lamp kompresseerib kesksagedustel pisut enam.