http://kitarr.astar.ee

Tere.

Mõtlesin, et võiks siinsetele kasutajatele natukene õpetust jagada. Inglise keelseid jutte on palju aga eesti keeles pole vist Fuzzist veel räägitud. Kui on, siis mitte vähemalt siin.

Valisin just Fuzzi, sest see on lihtne ja lõbus.

Järgneval pildil on näha 2 eritüüpi Fuzz Face. Esimene on NPN transistoritega ja teine on PNP tüüpi transistoritega.

Alustuseks valime NPN tüüpi transistoritega fuzzi, kuna see on negatiivselt maandatud ja pole nii kapriisne.

Skeem võib tunduda segane, aga tegelikult on väga lihtne.

Takisti (R)


Kondensaator (C)


Transistor (Q1 ja Q2)

Potensiomeeter (pöördtakistis)



Antud skeemil on esindatud kõik eelmainitud komponendid. Nende järjekord ja väärtus on väga oluline ja ilma õige teadmiseta, ei tasuks neid muuta.

Räägime natukene skeemist ka.

Terve süsteem keerleb ümber kahe transistori Q1 ja Q2. Esimene transistor on selleks, et võimendada üle teist ja sellise kombinatsiooniga tekib Fuzzile omane kärin. Ehk siis Q1-st tulev signaal on nii tugev, et Q2 ei suuda seda võimendada, vaid lõikab ära siinuselisele signaalile omased tipud. Tulemuseks pole mitte heli laine, mis clean-ile on omane, vaid heli sikk-sakk.
Nagu näha on peamised komponendid transistorid, kõik muu on selleks, et parandada seadme tööd efektiplokina.

INPUT tähistab sisendpistikud.
C1 on selleks et blokkerida sisendisse tulev võimalik alalisvool (näiteks teisest pedaalist vms). Samuti töötab ta ka filtrina ja selle väärtuse muutmisega saadaks kerge toonimuutus väljundis.
Edasi läheb kitarrist tulev signaal esimesse transistorisse Q1.
Q1-s võimendatakse helisignaali.
R1 piirab pinget Q1 kollektoril.
Edasi liigub signaal Q2 Baasile.
R2 ja R3 reguleerib teise transistori kollektori pinget.
Nüüd võib asi natukene keeruliseks minna.
R4 töötab tagasisidena, mille kaudu määratakse võimendusaste ja esimese transistori kasutegur ning kollektori pinge. Mööda R4-a liigub võimendatud signaal tagasi esimese transistori Baasi. On vajalik selleks, et saavutada võimalikult hea stabiilsus.
Kes soovib sellesse rohkem süveneda, uurige märksõnu Negatiivne/Positiivne tagasiside.
Edasi liigub signaal läbi C3, mis ei lase pedaali väljundisse alalisvoolu ja samuti ka töötab kõrgpääs filtrina. (kõrged sagedused saavad läbi, madalaid läbi ei lasta. Selle komponendid väärtuse muutmisega saadakse väljundis muuta pedaalist tuleva signaali kõrgete sageduste osakaalu.

R5 on potensiomeeter, mis reguleerib Q2-he Emitter pinget. C2 on skeemis selleks, et osa signaalist maandada kui ei soovita max intensiivsusega moonutust.

R6 on samuti potensiomeeter, mis regulleerib väljundisse jõudva signaali tugevust. Keskmine jalg ühendatakse väljund pistikuga.

Olgu märgitud, et potensiomeetrite puhul läheb osa signaali läbi potensiomeetri otse maandusesse ja osa läheb väljundisse. Nii on võimalik Volume kontrolli puhul rohkem signaali väljundisse saada, kui suurendada potensiomeetri väärtust. Või vastupidi.


Komponentide väärtustega aitavad tänapäeval graafilised kalkulaatorid.

Takistite puhul, triipkoodide lugemiseks http://www.dannyg.com/examples/res2/resistor.htm
Kondensaatorite puhul http://www.muzique.com/schem/caps.htm (kirjuta kondeka peal olev numbri kombinatsioon sisse ja programm ütleb mis väärtustega on tegu)

Pööra tähelepanu sellele et ühes uF (mikroFarad) on 1000 nanofaradit (nF) ja 1000 000 pikofaradit.

Vaja minevad komponendid:

Kondensaatorid. (alates 16V)

C1: 2.2uF (elektrolüüt, jälgi polaarsust!)
C2: 20uf (elektrolüüt, jälgi polaarsust!)
C3: 0.1uF

Takistid:(alates 1/4W)
R1: 33k oomi
R2: 330 oomi
R3: 8.2k oomi
R4: 100k oomi

potensiomeetrid. (pöördtakistid)

R5: 1k oomi Lineaarne
R6: 500k oomi Logaritmiline.

Transistorid.

BC108 või sarnased.

Vooluallikas. 9V patarei või DC adapter.
Väljund ja sisend pistikud (2tk)

Soovitan algajatel osta Veroboardi, et ei peaks söövitamisega tegelema.
http://oomipood.ee/?t=k_ki&i=H25SR100
Ka elfas on midagi.

Postitan lähi tulevikus ka montaažiplaadi joonised ja veroboardi joonised, kui on vaja.
Skeemil ei ole näha LED-i ja lülitus süsteemi, kuid need pole katsetamise protsessis vajalikud ja saab hiljem juurde lisada.

Loodan, et keegi huvitub sellisest ehitusest ja mõne igav suvi saab sisustatud.

Loodan, et selle foorumi ajud mind veel ka parandavad, sest kohe kindlasti ei pööranud ma kõigele tähelepanu.

Proovin ka küsimustele vastata nii palju kui aega on.

EDU!

Mina huvitusin. Tekkis kohe esialgu paar küsimust. Kondensaatorid alates 16 V? 16 V ja vajalike mikrofaraditega kondkaid ei leidnud oomipoe veebikalt. Kas sobivad kõik vastava mikrofaradiga kondekad, peaasi et üle 16 V? Takistitega sama küsimus, kas lähevad loosi kõik õigete oomidega takistid, peasi, et üle 0,25w?

Tänud igatahes servedile huvi tekitamise eest.

Jep. Kõrgem pinge sobib!
Takistitega sama teema. Peab kangem olema lihtsalt!.

Ma soovitaks kondekaid alates 25 V. Rusikareegel on vähemalt kahekordne toitepinge, mis pedaalidel on enamasti 9 V.

Takistite puhul peaks jah 0,25 W juba piisav olema. ELFA-s näiteks on kõige suurem valik jälle 0,6 W takisteid (1% tolerantsiga):
http://www.elfaelektroonika.ee/artnr/60 ... stor-0-6-w

Mõlemal juhul tähendab kõrgem nimipinge/võimsus suuremaid füüsilisi mõõtmeid, millega tasub kindlasti arvestada.

Antud skeemi puhul sobib ka 16V kondekas, kuna pinge konde jalgadel pole 9V

Kas potensiomeetri väärtus võib olla ka 500 asemel 470 k oomi näituseks ja millise ristlõikega juhtmeid kasutada?

Kui ideed bassile kohandama hakata, kas siis tasuks peale sidestuskondensaatorite veel midagi muuta?

Poted võivad ligilähedased olla.

Juhtmete kohapealt olen ma kasutanud 0.7 südamikuga juhet, sest kasutan plaatide puurimiseks sellist puuri ja siis on mugav juhtmed sinna sisse torgata. Üldiselt väga kapriisne teema see juhtme teema pole.

Bassi jaoks vaheta vaid konded jah.
Näiteks: Sisse 0.2uF, välja 0.047uF

Bassile võiks ka Blend kontrolli lisada, siis on pedaal paindlikum.
Sisuliselt 2 paralleelset ahelat. 1 on fuzzi ahel ja teine on clean boost.
Kui neid omavahel kombineerida, saab väga killer tooni.

Kas sellele skeemile on mõtet osta germaanium transistoreid?

Ei ole.

Germanium transistorid käivad esimeselt pildilt teise skeemi juurde, aga germaaniumeid ei soovita alustuseks. Need on vaja eraldi häälestada ja valida. Kuid, kui on väga suur soov, siis võid ju proovida, aga tõenäolisem on see, et sa korralikult seda tööle ei saa.

Germaaniumtransistoreid on ka NPN tüüpi. Aga kapriissemad on nad tõesti. See tuleb suuresti nende erinevate näitajate suurest varieeruvusest, mistõttu tuleb skeemi valitud transside järgi üsna palju ringi häälestada (põhiliselt takistite ning vahel ka kondekate väärtuseid). Ränitransistorid on selles suhtes palju lollikindlamad.

Kui sa väga tahad germaaniumtransistoreid, siis nt. SmallBear'is on müügil transistoripaare, mis on teineteisele võimalikult lähedaste näitajatega, ning kaasas on ka komplekt takisteid, mis on just nende transistorite järgi välja valitud. Selliseid komplekte on peale Fuzz Face'i vist ka teiste fuzzide jaoks, kui tekib tahtmine midagi muud katsetada.
http://www.smallbearelec.com/Categories ... ransistors

Sain täna oomipoe kraami kätte ja jootsin komponendid makettplaadile. On ikka nikerdamine. Suurem aur läks juhtmete ja pistikute ühendamisele
Vussi hääle sain kätte, kuid noodid niiöelda ei kanna. (tõmban näituseks ühe duuri ja jätan kõlama, võimendist kaob hääl 2 sekundiga). Siin oli juttu pikkadest juhtmetest ja tooni söömisest. Juhtmed on potede ja pesade külge ka jootmata. Selles põhjus? Kasutasin sellist joonist: http://www.aronnelson.com/gallery/main. ... 1.gif.html

oled kindel et takistid on õiges kohas? Ja oled kindel et külmjootmisi pole?

Takistid on õige koha peal.33k takisti asemel kasutan 30k takistit. See võib põhjus olla? Kuidas ma külmjoodet kontrollin. Multimeeter on olemas.

30 asemel võiks ikka 33 olla. Kuigi seal on tagasiside, ei kompenseeri see nii palju.